FOTOGALERII | Lüganuse kirikust avastati salapärased hauakambrid



EELK Ristija Johannese Lüganuse kirik
EELK Ristija Johannese Lüganuse kirikFoto: Sven Arbet

Kiriku põranda alt tuli välja seitse umbes 300 aasta vanust hauakambrit.

Ida-Virumaal leiti Lüganuse kiriku seenest kahjustatud puitpõrandat vahetades selle alt seitse hauakambrit, mille olemasolu oli aegade jooksul ununenud.

Kambrid olid kaetud paeplaatidega, mis aga aja jooksu purunenud. Lisaks luudele leiti kambrietst ka münte. Ühel hauaplaatidest oli rooma numbritega aastaarv 1730. „Toona toimusid pühakojas ehitustööd ning tõenäoliselt on kirikus viimse puhkepaiga leidnud tolleaegsed metseenid,” arvas diakon Tõnis Tamm.

Maakonnalehele Põhjarannik haukambrite asjus intervjuu andnud arheoloog Villu Kadakase sõnul on Virumaa kirikutes põrandavahetuse käigus samasugune hauakambrite süsteeme varem leitud ning dokumenteeritud Kadrinas 2000. ja Haljalas 2016. aastal.

"Põrandavahetuse käigus hauakambreid üldjuhul tühjaks ei kaevata, kuid mõõdistatakse kambrite põhiplaan," selgitas Kadakas.

Ka Lüganusel jäävad hauakambrid hoiule vastse paepõranda alla.

Seotud lood:

Lüganuse kirik ehitati 14. sajandi keskpaiku, esmamainimine oli 1373. Lüganuse kirikul on pilkupüüdev ja haruldane ümmargune kellatorn, sarnane leidub vaid Harju-Risti kirikul.

Aastatel 1788 - 1795 oli koguduse õpetajaks kirja- ja keelemees Otto Wilhelm Masing, keda peetakse Õ-tähe autoriks.

Lüganuse kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, kirikut kasutab EELK Lüganuse Ristija Johannese kogudus.

Osta koos Maalehega praktiline käsiraamat köögiviljakasvatajale hinnaga vaid 4,99 €!
Vaata lähemalt

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare