FOTOREPORTAAŽ: Minister, riigikogu liige ja taluperemees, kõik korraga ühe hobuse seljas
Palmse mõisa tagahoovis, aia veeres seisab hiigelsuur hobune. Vunts nimeks, tõu poolest eesti raskeveohobune, kohale tulnud Eestimaa teisest otsast Luunjast.
Tema taga, kiviaia peale, on end Maalehe palvel ritta võtnud kolm meest: taluperemees ja Eesti Hobusekasvatajate Seltsi juhatuse liige Ennu Tšernjavski, riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar ning keskkonnaminister Marko Pomerants.
"Nii, mehed, hakkame peale," utsitab hobuse treener ja hooldaja Urmas Saks
"No mis siin ikka pikalt mõelda," ütleb Pomerants seepeale söakalt, tõstab julge mehena esimesena jala üle hobuse ning seab end mõnusalt Vuntsi laial seljal sisse. Ruumi esialgu veel jagub.
"Nii, nüüd järgmine mees. Laudja peale, Pomerantsi selja taha," juhendab Saks.
Riigikogulane Padar haarab minister Pomerantsil õlast, sätib pisut jalga ja libistab end ettevaatlikult laudjale. Läheb juba pisut kitsamaks.
Kuna kinnihoidmise võimalusi on kasinalt - kas suruda käed hobuse lakka või eesistuja õlgadesse -, haaravad mehed tuge otsides reflektoorselt jalgadega ümber hobuse kõhu. Selle peale aga tekib Vuntsil tahtmine koha peal paar kiiremat tiiru teha. Kannaga küljele surumine on hobusele edasiliikumise märguandeks, nii on teda õpetatud. Ja mida tugevamini suruda, seda kiirem käik sisse läheb.
"Hoidke jalad külgedest eemal," õpetab Saks ja võtab sellega triolt kiiremad tuurid maha.
Kogenud hobusemees hoiab looma kindlakäeliselt ratsmetest, teda abistab kutsar Tuuli Sarapuu ning kolmas mees võib end Vuntsi turjale mahutama hakata.
"Tule ette, kaela peale," juhendab Saks Ennu Tšernjavskit. Meest, kel endal kodus kasvamas 15 eesti raskeveohobust.
"Ma pole nelikümend aastat hobuse seljas käinud," pobiseb Tšernjavski vuntsi, aga püüab end sellest hoolimata hobuse kõrvade ja Pomerantsi vahele pressida. Õnnestub.
Kübaras kutsar Tuuli võtab hobuse juhtimise üle ning fotograaf Sven Arbet hüüab: "Lehvitage! Naeratage!" Mehed naeratavad ja lehvitavad. Ühes ja teises suunas, vasaku ja parema käega.
Seega on Maaleht tõestanud, et kolm meest mahub ühe suure hobuse selga küll, üsna vabalt. Võiks neljandagi pressida, kui väiksema ja piisavalt julge leiaks.
Hobune talub kogu selgaronimise ja pildistamisega kaasnenud sehkendamist üsna rahumeelselt. Nii nagu eesti raskeveohobusele kohane.
