GALERII: päikseline aprillipäev rabas jagab heldelt ande
Laupäeval oli kerge ja sooja tuulega rabas fliis selgelt liigne, palav hakkas kergemagi riidega.
Veidra sümbioosi moodustasid soojal päeval ringi lendlevad liblikad, mättal punetavad kuremarjad ning veel sulamata jää laugastel.
Ilmselt on seegi omamoodi viies aastaaeg nagu Soomaa rahvas endal juba ammu paika on pannud.
Ometigi — sellist marjasaaki polegi kevadel nägema juhtunud. Kui oleks karu, siis lükkaks käpaga suhu, kui oled inimene, siis tõstad peoga ja ikka jääb hirmus palju veel söömata.
Jää on mätaste alt veel sulamata ning pääs valla kohtadesse, kuhu soojal ajal jalga tõsta ei saa.
Tõsi küll, jäised soosillad tõmbavad otsi kokku ja uisutamisaeg laugastel on läbi. Mõistlikud inimesed sinna enam peale ei lähe, kuid kui on olemas lumetaju nagu preili Smillal, siis saab natuke lõigata küll.
Raba on muidugi raba ja ette peab siin igal ajal vaatama. Sulanud kohad on väga maiad mätaste vahel uitajat saabast pidi sisse imema, et siis lurisevat naeru lastes kuulda, kuis rändaja jalanõude lirtsudes teed jätkab.
Soojal päeval pole märjad kummikud suur mure, vesi läheb sees soojaks ja mõistlikul inimesel on sellisel ajal ikka paar kuivi jalanõusid autos kaasas.
Mõistlik inimene võib aga varusaabaste olemasolust hoolimata tobedalt elevile sattuda siis, kui märkab kaugel madalate rabamändide vahel kedagi suurt liikumas. Põder? KAKS PÕTRA?
Kauge maa tagant raske aru saada, kuid ringi keegi taamal kõnnib ning suur ta on. Vaikne hiilimine jõhvikate vahel saab kiire lõpu, kui “põdrad” tiivad laiali sirutavad ja valjuhäälse kruuksumisega minekut teevad.
Piinlik. Kuid mitte väga. Lõpuks võib igaühel juhtuda, et põder ja sookurg natuke segi lähevad.
Metsa minna maksab praegu ikka. Suviti laiutavad ohakad ja igasugu kõrrelised hoiavad madalat profiili ja teed-sihid on hästi nähavad. Kasetüvel ajavad oma asju sipelgad, võsas õitsevad esimesed sinililled ja linnud laulavad kui hullud.
Ja muuseas — praegu on parim aeg korjata rohelisi pohlalehti. Just nüüd on seal toimeained kõige tugevamad, lehed ei lähe kuivatades mustaks ning neist valmistatud tee leevendab neeru- ja põiehaigusi, samuti reuma ja jooksva põhjustatud hädasid.
