GRAAFIK: Haritava maa hektari hind kasvas eelmisel aastal kaheksa protsenti



Võrtsjärve ääres
Foto: Siim Lõvi

Maa-ameti avaldatud 2016. aasta tehingute analüüs näitab, et haritava maa mediaanhind oli möödunud aastal 2700 €/ha, olles kaheksa protsenti kõrgem kui aasta varem. Kõige rohkem tehti tehinguid Lääne-Virumaal.

Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2016. aastal kaheksa protsenti, küündides 2700 euroni. Kõige aktiivsem oli haritava maa turg Lääne-Virumaal, kus tehti 141 tehingut. Järgnesid Viljandi- ja Järvamaa 118 tehinguga.

Haritava maa hind oli kõrgeim Jõgevamaal, madalaim Hiiu- ja Saaremaal. Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2016. aastal oli tehingute mediaanpindala 7,4 hektarit, mis on suurem kui aasta varem.

„Viimastel aastatel on huvi Eesti põllumaa vastu üha kasvanud, sellele viitab asjaolu, et viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud koguni 85,3%,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Haritava maaga tehti 2016. aastal kokku 1404 tehingut, mis on kolm protsenti rohkem võrreldes 2015. aastaga. Tehingute koguväärtus kasvas 2016. aastal 30,4% võrreldes eelmise aastaga, ulatudes 41,1 miljoni euroni.

Allikas: Maa-amet

Loe lisaks värskes Maalehes ilmunud lugusid!

Loe lisaks Liitu uudiskirjaga
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare