Haapsalu lastekodu põleng kellelegi süüdistust ei toonud
Tulekahju ekspertiis näitas, et põlengu põhjustas lahtise tule allikas ja arvestades tulekoldes olnud materjale, võis süüteallikas olla väikese võimsusega, näiteks tikuleek, tulemasina leek või küünlaleek, vahendab BNS. Eeluurimisel tehti kindlaks, et kasvandikud teadsid, kus lastekodu suitsetajatest töötajad oma tulemasinaid ja tikke hoiavad ning neil oli võimalik neile juurde pääseda. Samuti oli suitsetajaid lastekodu kasvandike hulgas. Ühtlasi selgus, et lastekodu juhtkond oli andnud personalile loa suitsetada ka asutuse territooriumil selleks ettenähtud kohas hoone vasakpoolse tiiva otsas õues, samas kui lastekodu sisekorraeeskiri selle keelas. Lastekodulaste ütluste järgi suitsetati aga hoone kolme tiiva kõikide välisuste juures.
Eksperdid tuvastasid ka ühe hukkunud lastekodukasvandiku jalatallalt kontaktpõletuse, samuti olid tal kõrbenud juuksed ja põletada saanud nägu ning käed, mis viitas sellele, et ta viibis tulekahjukoldes, kuna kasvandike tubadesse tuli ei levinud. Kuigi vigastused viitasid otsesele kokkupuutele lahtise tulega, võimalik, et astumisele tulekoldesse, ei olnud prokuratuuri kinnitusel võimalik täpselt tuvastada, millist rolli mängis kasvandik tulekahju puhkemisel, kuna keegi majas olnutest ei näinud teda enne tulekahju puhkemist või selle ajal koridoris liikumas.
Uurimise käigus viidi läbi ka lastekodu hoonesse paigaldatud automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tehniline ekspertiis. Eksperdid jõudsid järeldusele, et ATS ei vastanud nõuetele, kuna koridoridesse olid paigaldatud temperatuuriandurid nõutavate suitsuandurite asemel. Samuti oli hoones pärast ATS-i paigaldamist tehtud ümberehitusi ja tekitati uusi ruume, kus andureid üldse polnud. Kuna lastekodu tuleohutuse osas teostati regulaarselt riiklikku järelevalvet ja selle käigus polnud puudusi tuvastatud, otsustati eraldada kriminaalasjast materjalid Lääne-Eesti päästekeskusele Haapsalu lastekodus järelevalvet teostanud tuleohutuse vanemspetsialisti suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise otsustamiseks teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmise tunnustel.
Kohtueelsel uurimisel pöörati tähelepanu veel kasvatajate tegevusele tulekahju eel ja ajal. Sotsiaalhoolekande seaduse rikkumisest tulenevaid puudusi, mis oleksid mõjutanud tulekahju põhjustatud raske tagajärje saabumist, Haapsalu lastekodu personali töös kasvandike hooldamise ja turvalisuse tagamisel ei tuvastatud. Küll aga selgus eeluurimisel, et üks kasvandik oli siiski jalgupidi voodi külge seotud. Eeldatavalt tegi seda kasvatajat laste hooldamisel aidanud teine kasvandik, samas ei määranud kinnisidumine rolli kannatanu hukkumisel, sest just tema talutasid päästjad 10 hukkunust kõige esimesena vingu täis hoonest välja. Hiljem möönis lastekodu töötaja, et aegajalt fikseeritakse lapsi peenikese paelaga voodi külge, et nad ei keeraks ennast magamise ajal voodi võrede vahele või teistele peale ega kukuks voodist välja.
Tulekahju puhkes Haapsalu lastekodus tänavu 20. veebruaril puhketunni ajal kella 14 paiku. Häirekeskus sai teate kell 14.29, möödakäija nägi suitsu kell 14.15. Eksperdid tuvastasid, et põleng sai alguse hoone põhjapoolse tiiva välisukse juurest, kus paiknes puuvillariidega kaetud tugitool ning maas oli sünteetiline vaip. Tuli levis sealt läbi vahelae pööningule ja kandus hoone keskosa suunas. Ägeda vingumürgituse tõttu hukkus tulekahju käigus10 hoone põhjatiivas oma tubades maganud lastekodu kasvandikku.
Päästjate tegevuses uurimine puudusi ei tuvastanud.
