Hädaabinumbrilt 112 kutsuvad politseid juba pooled helistajad

 (2)
JANEK LAEV
Häirekeskuse juht Janek Laev.Foto: Arno Mikkor

Eestis on ligi neli kuud kehtinud üks hädaabinumber 112 kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks. Häirekeskuse esmane lühiajaline kogemus näitab, et ühele hädaabinumbrile ülemineku esimesed tulemused on head ja ootuspärased - ainult numbrilt 112 kutsub politseid juba ligi 50% helistajatest.

Häirekeskus läks ühele hädaabinumbrile 112 üle 11. veebruaril, Euroopa 112 päeval ning sellest alates saab sellelt numbrilt lisaks kiirabile ja päästele kutsuda ka politseid.

„Juba esimeste loetud kuude andmete põhjal näeme, et ligi pooled helistajatest on ühise hädaabinumbri omaks võtnud,“ ütles häirekeskuse peadirektor Janek Laev. „Ülejäänud 50% mõtlevad täna paraku veel, kummale numbrile politsei kutsumiseks helistada. Ka need inimesed võiksid meelde jätta vaid numbri 112, sest kriisihetkel abi vajades peab inimese suhtlemine riigiga olema võimalikult lihtne ja kiire,“ rõhutas Laev.

„Inimesel on oluline teadvustada, et kui ta kutsub näiteks liiklusõnnetuse korral kiirabi ja politseid ünumbrilt 112 ja ühe kõnega, saab ka häirekeskus abivajaduse välja selgitada ja abi saata kiiremini kui mitme kõne tulemusel,“ selgitas häirekeskuse peadirektor.

„Teise olulise esmajäreldusena saame öelda, et ühe hädaabinumbri kasutuselevõtt on parandanud hädaabinumbri kättesaadavust,“ jätkas Janek Laev. „Üldjuhul täidame juba täna seatud eesmärki vastata hädaabinumbril 112 helistaja kõnele 10 sekundiga. Lühem kõnele vastamise aeg on üks eeldus selleks, et saame abi ka rutem välja saata.“

Seotud lood:

Kui ühes piirkonnas on häirekeskuse päästekorraldajad kõnedega hõivatud, suundub uus sissetulev kõne esimesele vabale päästekorraldajale mõnes teises keskuses. Nii on inimesele vastamise teenistuses kõik päästekorraldajad üle Eesti ning vastab esimene, kes vabaneb. Selline töökorraldus loob võimaluse, et üldjuhul ei ole numbril 112 ootejärjekorda ja abi läheb ka rutem välja.

Juhul kui suure kõnekoormuse ajal või paljude kannatanutega õnnetuse korral on palju helistajaid ja tekib ootamatu kõnede hulga kasv, võib üksikutel juhtudel ja lühiajaliselt kuluda kõnele vastamiseks ka kauem kui 10 sekundit. Häirekeskus soovitab sel juhul helistajatel kindlasti mitte kõnet katkestada, vaid jääda liinile – kõnele vastab esimesel võimalusel esimene vaba päästekorraldaja. Kui katkestada kõne ja valida uuesti, satub helistaja automaatselt ootejärjekorra lõppu.

Häirekeskusel on uusi võimalusi ka hädaabinumbrile 112 helistaja asukoha positsioneerimisel. Alates mai lõpust saab keskus positsioneerida ka nende 112-le helistajate asukoha, kelle telefonis puudub SIM-kaart. Samuti saab uue võimalusena positsioneerida välismaa numbrilt helistajat, st välismaa telefonioperaatorite kõneteenuste kasutajaid Eestis. SIM-kaardita ja välismaa numbrilt helistajate positsioneerimine on täna võimalik EMT ja Tele2 klientide puhul, Elisaga on kokkulepe nende võimekuste tekkimiseks sügisel. Need olulised edasiarengud abivajaja asukoha tuvastamisel on häirekeskuse, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ja sideoperaatorite koostöö tulemus.

Häid ja loodetud tulemusi on näidanud ka see, et päästekorraldajad ja politseiametnikud töötavad nüüd koos Häirekeskuse töösaalides, mis oli ühele hädaabinumbrile ülemineku oluline eeltingimus. Ühises töökeskkonnas on paranenud infovahetus ning abi saatmise kiirus ja kvaliteet.

„Viimase aja sündmustest võib näiteks tuua kasvõi maikuu tulekahju Solarises. Kui 112-le helistati, et Solarise katuselt tuleb paksu suitsu, sisestas meie päästekorraldaja kiirelt tulekahjukutse, kuid oluline oli, et info liikus ühises töösaalis kohe kiiresti ka suuliselt“, rõhutas Janek Laev kiire infovahetuse efekti. Lisaks tõsteti töösaali suurele videoekraanile linna valvekaamera pilt, kust oli sündmuskoht ja suits Solarise katuselt hästi näha.

„Kiirest info saamisest ja sündmuskoha reaalsest pildist videoseinal oli suur kasu Häirekeskuse töötajatel päästjate ja kiirabi väljasaatmisel ning samas töösaalis töötavatel politseikorrapidajatel politsei väljasaatmisel. Väljasõitnud meeskondadele anti sündmuskoha olukorra muutustest kiiret ja vahetut infot,“ kirjeldas Janek Laev, kuidas ühises ja tehniliselt innovaatilises töökeskkonnas ning laabuvas koostöös on võimalik sündmusest ruttu ülevaade saada ning kiiremat ja kvaliteetsemat abi saata.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare