Vastus saabus e-kirja teel. Avaldame siinkohal nii küsimused kui neile saabunud vastuse.

Küsimused:
  • Saaremaa Ökoküla AS, MTÜ Ökoabi ja OÜ Vilsandi Niiduliha omaniku ja ettevõtete töödega igapäevaselt kursis oleva isikuna teate kindlasti, et maad vajavad taastumiseks kas puhkust või uuendamist. Miks kasutatakse teie ettevõtetes loomade karjatamiseks ja neile sööda varumiseks parasiitidest saastunud, kurnatud ja uuendamata maid?
  • Kõigil kolmel nimetatud ettevõttel ning lisaks ka teiega seotud SÕK Agritec OÜ-l on esitamata 2017. aasta majandusaasta aruanded. Mis on selle põhjuseks?
  • Kõik nimetatud ettevõtted (v.a. SÕK Agritec OÜ) on aastate jooksul saanud märkimisväärsel hulgal riiklikke toetusi. Millele need toetused on kulutatud ning kas ilma toetusteta pole lammaste ja lihaveiste kasvatamine Saaremaal võimalik?
  • Miks näevad teie ettevõtetele kuuluvad loomad välja alatoidetud ning haiglased?
  • Kuidas olete omandanud teadmised loomakasvatusest, kas olete pigem iseõppija või loodate ettevõtte töötajate pädevusele?
  • Saaremaa Ökoküla AS-i 2016. aasta majandusaruandest on näha 490 191 euro suurune jaotamata kasum eelmistest perioodidest. Selle taustal tundub kummaline, et tööjõukulud on ettevõttes madalad ja suhteliselt sageli esineb käibevahendite nappust (näiteks kütusearved on olnud mitmel korral tasumata). Ehk saate sellele valgust heita?
  • Teadaolevalt olete ühte oma endist töötajat telefoni teel ähvardanud ning teine endine töötaja on rääkinud kiusamisest. Kuidas sellist käitumist selgitate?
  • Olete suutnud aastaid juhtida samaaegselt kahte suurt ettevõtet – Eesti Energia kontserni ja Saaremaa Ökoküla AS-i. Arvestades, et suure loomapidamisettevõtte juhtimine on keeruline, ettevõte kahjumis ning probleemne, tekib küsimus, miks te sellega jätkuvalt tegelete? Kas ajendiks on missioonitunne (töökohad kohalikele, poollooduslike koosluste hooldamine jms) või näete selles üht oma pensionisammastest?
HANDO SUTTERI VASTUS:
Saaremaa Ökoküla sai asutatud 20 aastat tagasi, kui soetasin esimesed lambad Saaremaa suvekodu mereranda pügama. Sealt edasi investeerisin ettevõtmisse, kuna kohtasin Saaremaal mitmeid toredaid inimesi, kes soovisid lambakasvatust arendada ning uskusid selle tulevikku. Samuti on mind inspireerinud paljud rannaniidud, mis nende aastatega on lammaste abil tundmatuseni muutunud. Pühendunud meeskonna abil kasvas ettevõtmine juhtivaks Saaremaa lambakasvatusettevõtteks.


Kuna olen viimased 25 aastat olnud aktiivne erinevate suurettevõtete tippjuhtimises, siis ei ole mul võimalik Saaremaa ettevõtmise igapäevases juhtimises kaasa lüüa. Olen olnud pigem rahastaja ja nõuandja. Samuti on oluline märkida, et ettevõttest ei ole ma kordagi dividendi võtnud. Kõik vaba raha on ettevõte arengusse investeerinud.


(Täpsustavale küsimusele, kas ta jääb selle juurde, et ei ole ettevõtte igapäevases juhtimises osalenud, vastas Hando Sutter: „Töö Eesti suurima ettevõtte juhina võtab paraku oluliselt rohkem kui 40 tundi minu iganädalasest ajast ja seega ei ole mul kuidagi võimalik Saaremaa Ökoküla igapäevase töö korraldamises osaleda. Ma ei ole kunagi ka Saaremaa Ökoküla juhatusse kuulunud.“)


Negatiivsed arengud hakkasid toimuma, kui 2012. aastal tegin paar valet mehitamisotsust. Kogesin ebaprofesssionaalsust ja paraku esmakordselt Saaremaal toimetamise ajal ka ebaausust. Paari aasta jooksul tekkis asjaajamises palju segadust, loomad kadusid massiliselt. Ilmselgelt on mitmetel kõrvalistel aladel karjatatavate lammaste kadumise asjaolusid keeruline tuvastada. Kuid Saaremaa politsei tubli töö tulemusena on tänaseks ühele endisele töötajale esitatud kriminaalsüüdistus omastamises.


Olen üsna kindel, et segadus ettevõtte loomade registris ning ka meediale lekitatud katked on osa katsest tegusid varjata. Kummalisel kombel oli nüüdseks kriminaalsüüdistuse saanud endine töötaja vastutav just lammaste arvestuse ning heaolu eest.


Tänaseks on uue juhi käe all olukord normaliseerunud. Loomade tervis ja heaolu on tagatud, sööt varutud ning kõik vajalikud toimingud tehtud. Käisin nädalavahetusel
(6-7. oktoobril)
Saaremaal ka ise lambaid vaatamas ja kindlasti ei vasta tõele, et loomad on alatoidetud ning haiglased. Suures karjas on alati grupp nõrgemaid, kellega eraldi tegeleda, kuid karja keskmine kvaliteet on igati korralik.


Kogu Euroopa Liidus on põllumajandus toetatud tegevus ja selles osas ei ole ka Saaremaa Ökoküla erand. Taotletud on hektaripõhiseid ja poollooduslike alade toetusi. Ilmselt enamike loomapidajate praktika Saaremaal. Kuna põllumajanduses laekub enamik tulusid aasta lõpus, kuid suuremad kulud tuleb teha suvel söödavarumise ajal, siis on tekkinud hetki, kus ettevõttel likviidseid vahendeid ei jätku. Samas on kõik palgad alati õigel ajal makstud ning ka kõigi tarnijatega on kogu 20-aastase tegevusaja jooksul arved alati klaaritud. Kui vaja, siis olen ka omanikuna ettevõtet rahaliselt toetanud.


Teie andmed, et Saaremaa Ökoküla söödamaid ei uuenda on valed. Palun ettevõtte juhil teile saata viimaste aastate uuendatud maade mahud, kuna mul täpseid andmeid käepärast ei ole.

(Tegevjuht Andreas Väli edastas, et heina ning silo varumise maid on uuendatud 2017. aastal 59,23 ja 2018. aastal 23,86 ha. Täiendavale küsimusele, kui palju maid üldse Ökoküla käsutuses on (et saada aru, kui suur osa maadest on uuendatud), jättis Väli paraku vastamata.)

Kuna sõltun täielikult kohalikust meeskonnast ja Saaremaal on jäänud väheks inimesi, kes sooviksid pühendunult põllumajanduses töötada, siis on vastavalt kokkuleppele tänane meeskond meie mahte oluliselt vähendamas. Jätkame vaid ühes farmis ning valitud jõudluskontrollikarjaga. Sellega peaks tänane tubli meeskond kenasti toime tulema.