Laupäeva lõunal Vihterpalus alguse saanud metsapõlengul jätkuvad kustutustööd. Kõige keerulisemaks on kujunenud tule leviku peatamine Veskijärvest põhja ja loodesuunas asuva põlenguala servas, kus tuli võib ohustada läheduses olevat männinoorendikku.

25. mail kell 4.30 alustas õhuväe helikopter seirelende, et kaardistada tuleulatust ja võimalikku levikuala. Põlenguala kogusuuruseks on hommikuste GPS-mõõtmiste tulemusena hinnantud ca 850 hektarit, millest ca 250 hektaril on endiselt tulekolded ja aktiivne põlemine.

Vihterpalu metsapõlengupiirkonnas toimub praegu olemasoleva päästetehnika ja inimeste tööle rakendamine ja paigutamine. Vabatahtlikud saavad ennast kustutustöödele eelregistreerida päästeala infotelefonil 1524.

 Vabatahtlike täpse vajaduse selgumisel võetakse eelregistreerunutega uuesti ühendust ning antakse juhised kustutustöödele jõudmiseks. Appi on oodatud täisealised hea tervisega inimesed, eelistatud on organiseeritud grupid.

Metsakustutustöödele on praegu kaasatud ca 120 inimest. Päästjate kasutada on päästeautod ning eritehnika pehmel pinnasel liikumiseks - ATV-d ja roomiktransportöörid.

Põlengupiirkonda elumajasid ei jää ning tuli inimesi ei ohusta.

Vihterpalu metsatulekahjust pärit suits on kirdetuulega jõudnud Hiiumaale ja Saaremaale.

Viimati põles mets Vihterpalus ulatuslikumalt 1992. aastal, siis ulatus põlengupindala ca tuhande hektarini ja 1997. aastal, kui tuli levis metsas ca seitsmesajal hektaril.