Haruldaste konnade kodu nõuab Saaremaal suurt metsatööd
Haruldase liigi püsimajäämiseks võetakse maha 1970ndatel Harilaiule rajatud männikultuur 36 hektaril ning raiutakse praegu veel suhteliselt avatuna säilinud Harilaiu kaelal kasvama hakanud männid 21 hektaril.
RMK kaitsekorralduse spetsialisti Kaupo Kohvi sõnul on Harilaid ajalooliselt oluline haruldaste taimede, merelindude ja rannaprotsesside jälgimise paik, mistõttu 1924. aastal rajati sinna Eesti üks esimesi looduskaitsealasid.
Harilaidu asustab üks kolmest veel säilinud Saaremaa juttselg-kärnkonna asurkonnast. “Tegu on liigiga, kelle sobivateks elupaikadeks on avatud luited ja madala või vähese taimkattega rannaniidud,” selgitas keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi.
Kaupo Kohv ütles, et varem oli Harilaid täiesti lage, avatud ja pidevas muutumises luitekooslustega paik, kuhu pärast Teist maailmasõda asuti hoogsalt metsa istutama.
Nüüdseks on metsade pindala Harilaiul 16 korda suurenenud ning juttselg-kärnkonnale sobivate elupaikade hulk vähenenud.
Bioloog Tõnu Talvi lausus ajalehele Saarte Hääl, et omaaegsete metsaistutamise kampaaniatega rikuti ära Saaremaa loopealsed, samuti luite- ja nõmmealad. “Looduslik mitmekesisus sai kannatada ja mitmed liigid pidid alade kinniistutamise tõttu taanduma. Kannatada sai Harilaiu maastikuline väärtus,” rääkis ta.
RMK loodusvaht August Järvelaine meenutas, et mitmekümne aasta vältel korraldati Harilaiul ka sõjaväeõppusi. Viimase sõjaväelise manöövri viis Nõukogude armee poolsaarel läbi 1986. aasta mais, mil Uudepanga lahes maabusid dessantlaevad tuhandete meeste ja tankidega.
Harilaiul tehtavate tööde kogupindala on 57 hektarit, millest tihedama puittaimestikuga alad moodustavad 36 hektarit. Matkaraja vahetusse naabrusesse jäetakse alles vanemad puud või puude grupid. Raietööd toimuvad kahes etapis – kevadel alustatakse parkimisala lähistel ning alates septembrist tehakse raiet ülejäänud alal. Raidmed jäetakse kuni 2014. aasta veebruarini kuivama ja koristatakse lõplikult 2014. aasta 10. aprilliks.
Tööde korraldamisel järgitakse igati looduskaitselisi soovitusi ning püütakse elustikku võimalikult vähe häirida.
Kõre ehk juttselg-kärnkonn
- Kõre on üks meie väiksemaid, kuid samas valjuhäälsemaid kahepaikseid, kelle iseloomulik vali kõrin oli XX sajandi esimesel poolel tavaline kevadhääl Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel.
- Alates 1960.−1970. aastatest on liigi arvukus Eestis pidevalt langenud, jõudes praeguseks seisu, kus liik on kadunud pea kogu varasemalt levikualalt ning säilinud vaid 15 isoleeritud asurkonnana.
- Juttselg-kärnkonna hääbumise põhjuseks on liigile sobilike elupaikade kadumine karjatamise lõppemise, rannikualade metsastamise ja rannaniitude kuivendamise tõttu.
Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus
