Tartumaal ligi 60 hektaril hernest kasvatav põllumees lisas, et taimi pritsitakse kemikaalidega, mis tõrjuvad eemale näiteks herneusse, kuid saak muutub inimestele söögikõlbuliseks alles ligi kolmenädalase ooteaja möödumisel.

„Aga see inimesi väga ei huvita ning vabandama ei tulda. Eile öeldi, et miks sa siis märke üles pole pannud, et herneid pritsinud oled? Paar aastat tagasi meil olid sildid, aga see ei lugenud. Tuli suur buss, oli näha, et rikas inimene. Lapsed tulid vups ja vups välja, kaks perekonda ka. Sõitsin ligi ja soovisin neile jõudu, uurisin, et kuidas see ülepritsitud mürgine hernes siis ka maitseb. Vanemad õpetavad lastele, et see ongi normaalne, et nii võibki võõral põllul söömas käia,“ imestas Puusepp.

Hernepõllu rüüstajatest maha jäänud jäljed.

Põllumehe hinnangul pole sellist süstemaatilist ja süüdimatut vargust, mis toimub suisa päise päeva ajal, varem olnud. Olukord on Puusepa hinnangul hullem nädalavahetuseti, mil autod peatuvad lausa kümnete kaupa. „Pühapäeval tuli naine, raputas suure kilekoti laiali ning asusid mehega saaki korjama. Lehvitasin neile, panid minema, ja kohe oli järgmine auto platsis. Hullumaja!“.

Külvikorra järgi laiuvad Puusepa põllud sel aastal just suuremate teede ääres. Hetkekahju hindab ta mitmesaja kilo kanti, kusjuures hernekilo hind on hetkel viie euro ringis.

„Inimesed korjavad ja viivad seda oma koju lastele, põhimõtteliselt mürki laua peale. Nad võtavad nii suurtes kogustes, et tundub, et nad isegi müüvad seda,“ imestas Puusepp ja lisas, et teha ei saa väga midagi - kahju on vaid nii inimeste tervisest kui trambitud põllumaast.