Hiidlaste palve: andke piima vastu kas või juustu
"Meile on varemgi piima eest juustuga makstud, kui tööstused hakkasid pankrotti minema. Panime siis juustupakkidele hinna peale ja turule müüki! " räägib Teotoa talu perenaine Juta Leigri kõlaval häälel.
Leigrite pere peab oma talu Hiiumaal Pühalepa vallas. See on väike õdus mahetalu metsatuka vahel, paarkümmend lehma laudas, Belaruss õues, heinapallid ilusti virnas.
Juta Leigri on nõus saama piima vastu kas või juustu, peaasi et piim talust ära viidaks. Sest nimelt sellise idee - vahetada piim juustu vastu - käisid hiidlased välja eelmisel reedel Sõrul peetud hiidlaste ja Saaremaa Piimatööstuse juhtide nõupidamisel.
"Kõige kohutavam hetk saabub 1. märtsil, kui Saaremaa Piimatööstus tõesti enam meie piima vastu ei võta," lisab Juta Leigri. Sest Sõru koosolekul tema saarlastelt selget vastust ei saanud.
Miks väikest nöögitakse?
Muidu hakkaja perenaine muutub härdaks, kui räägib, et kevadel tuleb lüpsma 19 lehma ja 2 mullikat.
"See on ju 500 liitrit piima päevas! Ja lüpsa tühja seda suurt sooja udarat, mis piimast pungil!" ahastab Juta Leigri, et kas ta peab siis tõesti kutsuma auto ja ajama oma lehmad peale, nii et piimajoad taga.
"Olgu, kui meile öeldakse, et teie, väiketalunikud, peate lõpetama, siis andke aega vähemalt sügiseni, seejärel visake üle parda!"
Teotoa talu peremees, endine Atlandi ookeani kalur Erich Leigri on karmim: "Mingit selget poliitikat ei ole! Algul oli meil paar lehma, siis öeldi, et olete liiga väikesed. Siis oli 10 lehma, ikka olime väikesed. Nüüd öeldakse, et kui sul on 100 lehma, siis oled ka väike!"
Perenaine toob oma arveraamatud lauale. 1988. aastal kolme lehmaga alustanud talu on karja suurendanud 23 lehmani. Maad haritakse 124 hektarit. Liisitud on torusselüpsiseadmed, Belaruss, heinapress, ostetud niiduk, kiletaja, piimajahutaja. Täpset arvestust pidav Teotoa talu on peaaegu kõik laenud tasunud, nii et tänavu märtsis saab talu võlgadest priiks.
Hiidlaste päästerõngaks saab juust
"Kui veel detsembris maksis Saaremaa Piimatööstus saar-lastele ja hiidlastele võrdset piimahinda 4 krooni, siis jaanuaris on hind saarlastele 3.80, aga hiidlastele 1.90," räägib Emmaste valla suurim piimatootja Olav Ellermäe OÜst Hiiu Õunakasvatus. "Esialgu olin teate peale kaks päeva šokis, siis hakkasin tegutsema."
Šokiks oli ka põhjust: oli ju noor mees jätnud mõni aasta tagasi põllumajandusmagistri karjääri Tartus ja tulnud perega tagasi Hiiumaale oma juurte juurde. Nüüd on ta väiksematelt talunikelt loomi kokku ostnud ja rajanud kaks lauta, kus lehmi üle saja.
Kui hiidlased saaksid Saaremaa tööstusest juustu kätte omahinnaga 3 eurot juustukilo eest (umbes 47 krooni), ka siis tuleks hind müüdud piima eest kõrgem.
"Ega selline naturaalmajandus päris õige asi ole, aga kuna hiidlased seda soovisid ja meil seisab juust laos, siis midagi väga võimatut siin pole," kommenteerib Saaremaa Piimatööstuse peadirektor Andi Saagpakk. Ta selgitab, et kaubavahetust ja müügivõimalusi on vaja veel täpsustada ning siis läheb asi käima.
Küsimusele, miks hiidlastele makstakse saarlastega võrreldes nii vähe piimaraha, vastab Saagpakk lühidalt: "See oli Saaremaa ühistu otsus, et ise ellu jääda."
Hiidlased hauvad meiereid
Juustukaubandus on hiidlaste esimene päästerõngas, aga tootjate mõtted liiguvad juba oma meierei suunas.
"Kindlasti teeme tootjate ühistu. Maaelu Edendamise Sihtasutus lubas meie piima transpordikulusid pool aastat toetada, aga sellist toetust saab maksta ainult ühistule," selgitab Olav Ellermäe. Ta lisab, et ühistu kaudu saaksid nad edaspidi garantiisid ka äriplaanide jaoks, sest kavatsevad asutada oma meierei.
Hiidlased on sihikule võtnud kunagise Emmaste juustutööstuse, mis praegu tondilossina mahajäetult laguneb. Hoones on aga olemas euronõuetele vastav juusturuum. Maja praegune omanik Pharma Systems Eesti OÜ on kompleksi müüki pannud 1,3 miljoni krooniga.
Juba on soomlased pakkunud hiidlastele 3 miljoni krooni eest ka konteinermeiereid, milles saaks teha joogipiima, hapukoort, jogurtit, juustu ja võid, nii et kohalik turg oleks kaetud.
"Peame seisma lõpuni oma piima eest ja kaaluma kõiki võimalusi," leiab Hiiumaa Talupidajate Liidu esimees Toomas Remmelkoor.
Väiketootjad said kolm kuud armuaega
Novembris lahvatas AS Maag Piimatööstuse ja väiketootjate vahel konflikt, mille põhjustas soov väiketootjatelt piima varumine lõpetada.
Piimaühistud ning väiketootjad asusid Maagiga ja teistegi varujatega läbirääkimistesse novembri lõpul.
Tänaseks on mingid hinna- ja kuupäevalepped sõlmitud, need annavad väiketootjatele esialgu kolm kuud armuaega.
Selle alusel müüb enamik talunikke oma piima ikka Maagi, leppides madalama hinnaga.
Praegused kokkulepped on sõlmitud mitte ühistuga, vaid iga tootjaga eraldi.
Maagi piimatööstuse juhi Valdis Noppeli hinnangul on kogus, millele üldse tasub järele minna, 15 tonni kuus.
Kümmekond väiksemat tootjat on üles korjanud E-Piim.
