Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa selgitas, et võrreldes eelneva paari aastaga oli eksport mõnevõrra madalam.
„Madalama ekspordi peamine põhjus oli külmutatud mustikate kui seni ühe olulisema müügiartikli päritolumaa muutumine – 2016. aastal osteti valdav osa Hiina saadetud mustikatest sisse teistest riikidest,“ teatas Allikmaa.

Veel 2015. aastal jõudsid ka meie külmutatud mustikad ühe olulise ekspordiartiklina Hiinasse, sinna viidi ka Rootsist ostetud mustikaid. Mustikad jõudsid peamiselt Hiina meditsiinitööstusesse, nii silmarohtudesse kui tervisekapslitesse.

Maaeluministeeriumi peaspetsialist Marie Allikmaa lisas, et ekspordiartiklite lõikes oli müük samas eelnevate aastate võrdluses oluliselt mitmekesisem. Sellele aitas kaasa 2016. aastal allkirjastatud toiduohutuse protokoll kilu ja räime ning nendest valmistatud toodete ekspordiks Hiina turule, misjärel viidi kohe ka esimesed proovikogused Hiina.
Lisaks on Eesti valmistoidu- ning joogitootjad leidnud koostööpartnerid Hiinas, mis pikendab Hiina-suunaliste ekspordiartiklite nimistut veelgi.

Näiteks eelmisel aastal tegid Hiina turul tähelennu meie lahjad alkohoolsed ja mittealkohoolsed joogid – õlu siider, vesi, mille eksport kasvas enam kui kümme korda. Piimatooted pole veel Hiinasse jõudnud, ehkki turg neile on juba avatud. Meie piimatööstused alles valmistuvad nii suuremahuliseks ekspordiks.

2016. aastal eksporditi Eestist toidukaupu erinevatesse riikidesse 778 mln euro väärtuses, paraku eksporditi 8% vähem kui eelmisel aastal. Peamised ekspordiartiklid olid nisu, oder ja toorpiim. Toorpiima veeti välja 11 mln euro eest, kuivatatud puuviljade ja pähklite segusid 5,9 mln euro eest ning kuivatatud herneid 4,8 mln euro eest. Olulisemad sihtriigid on Läti, eksport on kasvanud ka Tuneesiasse ja Suurbritanniasse, kuhu peamiselt viidi otra ja nisu.