Hiiumaa ühinemine kui ministri päästerõngas
Hiiumaa ühineb. Või vähemalt soovib seda. 20. oktoobril tegi Kärdla linnavolikogu loodetavasti ajaloolise otsuse.
Dokumendi pealkiri on “Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine” ja selles sisaldub vaid neli kiretut lõiku.
Esimene kõlab nii: “Teha Emmaste vallale, Käina vallale, Kõrgessaare vallale ja Pühalepa vallale ettepanek algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine läbi liitumismenetluse.”
Teine punkt täpsustab esimest oluliselt: “Ettepaneku kohaselt moodustatakse Kärdla linna, Emmaste valla, Kõrgessaare valla, Käina valla ja Pühalepa valla baasil uus haldusüksus.”
Mitte kustutada, vaid liita
Selle ettepanekuga saab korraga selgeks kõik ja samas mitte midagi. Selge on see, et kui asi õnnestub, on vald täpselt Hiiumaa suurune.
Samas on ebaselge, milline saab olema uue haldusüksuse sisu. Aeg mil mõeldi, et kustutame piirid ja hoiame teise valla vanema palgaraha kokku, on möödas. Seda tõdeb ka Hiiumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse ainus liige, Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk.
Nüüd tahetakse, et kodanikud saaksid kõik n-ö kohalikud asjad omavalitsusega aetud – sotsiaaltoetusest detailplaneeringuni.
Seetõttu on ka uus ühinemiskatse hoopis teistsugune. Täna tulevad Käinasse kokku kõikide Hiiumaa volikogude liikmed. Pisut liialdades võib öelda – koguneb Hiiumaa parlament.
Koos kavatsetakse selgeks või vähemalt selgemaks rääkida, mida siis tegelikult soovitakse. “Osaliselt saame kasutada ka varasemaid analüüse ja uuringuid,” tõdeb Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari.
Eeldus ühinemiseks on: Hiiumaa mõjub tervikuna. Regionaalminister Siim Kiisler on saare valdadeks ja linnaks jaotumist nimetanud isegi “mõneti kunstlikuks halduskorralduseks”.
Saare eri paikade mured on sarnased. Hädas on näiteks haridus. 1995. aastast on Hiiumaal õpilaste arv vähenenud poole ehk tuhande võrra. Hiiu Nädala hinnangul võiks aastaks 2020 kõik saare õpilased Kärdla koolimajja ära mahtuda.
Ühiselt võiks arendada näiteks turismi, sest kuigi Hiiumaa tundub kutsuvana, oli valdkonna käibe osakaal kogu majandusest 2009. aasta seisuga vaid 4%.
Ühiselt saab korraldada ka jäätmemajandust, hooldusravi ning hoida korras teid.
Vajadust ühise tegutsemise järele tõstab ka inimeste üha kasvav liikuvus: ühes kohas elatakse, teises käiakse tööl, kolmandas koolis ja kauplustes.
Nende vahele jäävaid vahemaid soovitakse läbida üha kiiremini – seega peaks keegi, soovitavalt siis piisavalt suur omavalitsus, usinalt taristuga tegelema.
Hiiumaa omavalitsusi õhutab ühinema ka regionaalminister Siim Kiisler, kelle käest valdkond vahepeal nagu ära võeti ja justiitsministeeriumile anti.
“See üleandmise asi ei käi nii,” väidab minister ning räägib innukalt ühinemise ja tugevamate omavalitsuste plussidest.
Hirm uue raugemise ees
Soove ja soovitusi on ministril rohkesti. Ta räägib seda, et omavalitsused ei peaks üritama mitte ülesandeid vähemaks kauplema, vaid juurde võtma. “Muidu tekib seis, kus omavalitsus on küll oma, aga pole enam valitsus,” väidab ta.
Näiteks toob ta kooli: kui valla lapsed käivad linnas koolis, pole vallal õigust sõna sekka öelda. Saab vaid öelda, et “ei saa, käed jäävad lühikeseks”.
Kiisleri teine väide ühinemiste kasuks kõlab nii: väikesed omavalitsused jäävad väiksemaks, aga suured püsivad.
Teesi, et ühinemine võiks raha kokku hoida, lükkab minister ümber. “Küll on võimalik raha paremini kasutada,” hindab ta.
Omalt poolt paneb ta ka raha mängu, lubades ühinejatele investeeringutoetusi.
Samas on Hiiumaa varasemad rohked ühinemiskatsed n-ö raugemisega lõppenud.
Selle põhjusteks on ka riigi pigem ebaselge poliitika, millest kumab läbi liitumiste vähene soosimine. Ka Hiiumaa omavalitsuste puhul pole olnud ühist seisukohta. “Nüüd on aeg aga edasi läinud,” hindab Jaanus Valk.
Mujal Eestis on mitmed ühinemisplaanid luhta läinud seetõttu, et üks või mitu omavalitsust on alt ära
hüpanud. “Peaks aga otsustama nii, et teised osalised läheksid ikkagi lõpuni,” soovitab ta.
Pindala: 1023 km².
Rahvaarv: 10 000.
Haldusjaotus: 5 omavalitsust.
Keskus: Kärdla linn.
Muu asustus: 2 alevikku, 182 küla.
Majandus: 112 äriühingut või ettevõtjat 1000 elaniku kohta.
Suurima käibega vald-konnad: kaubandus, plastitööstus, transport.
Koolieelseid lasteasutusi: 7.
Koole: 7, sh 2 gümnaasiumi.
Ametikoole: 1.
Kultuurikeskusi: 3.
Muuseume: 7.
Raamatukogusid: 9.
Kogudusi: 18.
Allikas: www.hiiumaa.ee
Ühinemise ajalugu
19. septembril 1997 moodustati Kõrgessaares töörühm Kõrgessaare, Kärdla ja Pühalepa valla liitmiseks.
11. augustil 2000 tegi Kõrgessaare ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks eesmärgiga moodustada üks omavalitsus.
25. veebruaril 2002 tegi Kõrgessaare ettepaneku ühineda üheks omavalitsuseks kohalikel valimistel 2002. aasta sügisel.
18. jaanuaril 2005 tegi Pühalepa ettepaneku alustada läbirääkimisi ühe omavalitsuse moodustamiseks Hiiumaal.
26. veebruaril 2009 tegi Kärdla ettepaneku haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamiseks läbi ühinemismenetluse.
20. oktoobril 2011 tegi Kärdla ettepaneku algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine läbi liitumise.
Allikas: Jaanus Valk
