Pühalepa volikogu esimees Toomas Remmelkoor tunnistas küll vajadust koostöö järele, tõstis aga esile, et tihedam side peaks valitsema eelkõige riigi ja kodaniku vahel. “Riik peaks jõudma igasse külasse ja peresse välja,” väitis ta.

Seda, et Emmaste ja Pühalepa pigem ei-meelsed on, võis näha juba mullu novembris nn Hiiumaa parlamendil, kuhu volikogude liikmed pidid tulema ühinemisasja arutama. Emmaste jättis täies koosseisus tulemata, Pühalepa esindajad aga lahkusid enne arutelu lõppu.

Ühinemise tulevik võetakse nüüd kõne alla 12. jaanuaril peetaval Hiiumaa Omavalitsuste Liidu volikogul.

Volikogu juhatuse liige ning Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk polnud tuleviku suhtes väga lootusetu. “Küll lasksime praegu käest võimaluse olla ühe maakonna omavalitsuste ühinemise pilootprojektiks,” lausus ta.

Remmelkoor on aga ühinemisliikumist nimetanud pigem poliitiliseks kui sisuliseks.

Kärdla tegi ühinemisettepaneku 20. oktoobril. See pälvis ka regionaalminister Siim Kiisleri heakskiidu. Minister viitas, et ühinejatele antakse lahkemal käel investeeringutoetusi ning kiitis ka ühinenud Hiiumaa plusse.