Seejuures on vähenenud nii varguste kui kehaliste väärkohtlemiste arv. Vastavalt kaheksa vargust 2015. aasta ja viis 2016. aasta viie kuuga, kaheksa kehalist väärkohtlemist mullu ja kolm tänavu viie kuuga.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik selgitas, et vahe tuleneb eeskätt suurema arvu § 344 ja § 345 kuritegude registreerimisest. Esimene neist käsitleb dokumendi, pitsati ja plangi võltsimist, teine võltsitud dokumendi, pitsati ja pangi kasutamist. Tuuliku sõnul registreeriti neid käesoleva aasta viie kuuga rohkem kui eelmisel aastal. Tuulik ütles, et juhtumite sisu ministeerium siiski avaldada ei saa.