Teadupärast on lammutamine hirmkallis töö. Pea igas vallas ja linnas leidub trööstituid hooneid, mis kokkukukkumise veerel ning mida keegi ei vaja. Aga luuda, see tähendab raha nende minemapühkimiseks ka pole.

Tänavu alustas riik nn tondilosside lammutamise toetusega ja esimeses taotlusvoorus jätkus toetusi vaid igale kolmandale taotlejale. 925 705 eurot kadus kuueteistkümne õnneliku vahel nagu vesi kerisekividel.

Ent ka sel juhul pidi toetuse saanud vald omaosalusena välja käima vähemalt kümnendiku lammutuskuludest, eraomanik aga suisa poole. Tõlliste valla niigi õhkõhuke rahakott jääb aga lammutuse järel puutumata.

Saab ka tasuta

Sõrmuse sõnul otsisid nad mitu aastat rakendust valla omanduses olevale tühjale kultuurimajale, mis omal ajal oli Valga rajooni uhkemaid. Nad pakkusid seda ka ettevõtjatele, kuid keegi ostuhuvi üles ei näidanud.

Nii ta lagunes. Katustel kasvasid juba põõsad. Vähe sellest, et see keset küla silma riivas, ta oli ka inimestele ohtlik. Kui juhtunuks keegi juhuslik kondaja seal sees varingu alla jääma…

“Lõpuks läkski nii, et lammutamine oli halbadest variantidest parim,” põhjendab Sõrmus.

Kui vallavalitsus leidis Võrumaalt OÜ Palmeksi, kes pealegi tasuta lammutab, ei olnud pikalt mõtlemist. Löödi käed ja läinud nädala kolmapäeval lõi Palmeksi ekskavaator oma kihvad Tagula kultuurimajale sisse.

“Meie huvi on siit materjali saada, see läheb taaskasutusse,“ selgitab OÜ Palmeks juhataja Aigar Palm. Palmeks tegeleb teede ehituse ja hooldusega ning on huvitatud hoonete lammutamisest, kust saab kivi- ja betoonmaterjali. See sobib hästi ka ehitusplatside alla.

“Lammutamine ei ole meie põhitegevus, aga kui töös veidi vabam aeg tekib, teeme pooleldi hobi korras ka tasuta lammutustöid,“ märgib Palm. Hiljuti lammutasid nad vana lauda Võru kandis ja järjekorras ootab juba järgmine.

Palmi sõnul ei ole lammutus odav töö, kuid pikemas perspektiivis tasub see firmale vastutasuna saadud materjali tõttu ära. Tagulas arvestab ta materjaliks, mis hiljem taaskasutusse läheb, umbes 500 kanti. Firma lahkudes on plats sile.

Lenin Kalininist kangem

“Kui lammutama hakkasime, oli ikka päris palju vaatajaid ümber, pole Tagulas nii rohkelt rahvast näinudki,“ räägib Palm, kes ise on pärit kümmekond kilomeetrit eemalt Antslast.

Ta mäletab mõnd endagi kunagist pidu Tagula kultuurimajas, millest pole varsti järele jäänud enam ühtegi kivi.

Tagulas toimetanud Kalinini-nimeline kolhoos ja teisel pool piiri Võru rajoonis olnud Lenini-nimeline kolhoos võistlesid omal ajal pidevalt, kumb kangem on. Nii ehitasid mõlemad endale ka uhked kultuurimajad. Lenini, hiljem Linda nime kandnud kolhoosi kultuuritemplil on läinud hulga paremini – seal on külaselts ja pood.