Hobused justkui polekski kariloomad
Ettevõtjad, kes on aastaid tegelnud hobustega, ei saa neid päevapealt välja vahetada näiteks lihaveiste vastu, see ei ole automargi vahetus.
Mahepõllumehed harivad praegu Eestis umbes 80 000 ha põllumajandusmaad. Mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2007-2013 seab eesmärgi mahepõllumajanduslikult haritava maa suurendamise 120 000 hektarini, mis oleks ca 10% Eesti põllumajandusmaast.
Mahepõllumajanduse toetus on kõige efektiivsem ja läbipaistvam keskkonnakaitseline meede põllumajanduses.
Kui PRIA kontrollib vaid väikest protsenti teiste põllumajandustoetuste saajatest, siis Taimetoodangu Inspektsioon kontrollib igal aastal igat mahetootjat.
Mahetootmises on palju nõudeid. Üks peamisi nendest keelab mineraalväetiste ja taimekaitsemürkide kasutamise.
Väga detailsed nõuded on kehtestatud loomapidamisele.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu saatis põllumajandusministrile pöördumise, kus leiab, et mitmed praegu seatud lisatingimused ei ole õigustatud ja otstarbekad.
Näiteks rohumaade normkoormust on suurendatud 0,3 loomühikuni ha kohta (varem oli 0,1 lü/ha). Mahetootjate arvates oleks võimalik seda arvu suurendada 0,2 loomühikuni, kuid 0,3 loomühiku saab olla võimalik vaid pikema aja jooksul ja mitte kõigis majapidamistes.
Koostöökogu tehtud analüüs näitab, et 0,3 loomühiku nõude kehtestamisega jääb ca 60%-l maheloomakasvatajatest osade maherohumaade eest toetus saamata (kokku on sellist maad 15 000 ha). Euroopa Komisjoni määruses (EÜ 1974/2006 lisa V) on loomkoormuse määratlemisel ette nähtud arvesse võtta kõiki põllumajandusettevõttes peetavaid karjatatavaid loomi, kaasa arvatud hobused.
Kui eesmärgiks on seatud mahepõllumajanduslikult kasutatava pinna suurendamine, siis eespool toodud lisatingimuste rakendamisega nähakse ette hoopis ca 18 000 hektari ulatuses mahetootmispinna vähendamist.
