Hoiatus: kaevandus kuivataks Ülemiste

 (10)

Hoiatus: kaevandus kuivataks Ülemiste
“Maa-aluseid jõgesid võib siin olla veel rohkem,” ütlesid Ants Talioja (paremal) ja Rein Hanstein teisipäeval pärast pendliga järve ümbruse uurimist.Foto: Viio Aitsam

Mehed, kes avastasid, et Ülemiste järve toidavad maa-alused jõed, usuvad, et lähedusse jääva Nabala lubjakivimaardla avamine võib otseselt mõjutada pealinna joogivee-varusid.

Mehed, kes avastasid, et Ülemiste järve toidavad maa-alused jõed, usuvad, et lähedusse jääva Nabala lubjakivimaardla avamine võib otseselt mõjutada pealinna joogivee-varusid.

"Ülemiste järve toidab vähemalt kolmteist maa-alust jõge," teatasid geobioloog Rein Hanstein ja Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja teisipäeva õhtupoolikul, kui lõpetasid teist päeva kestnud pendliuuringu järve
ümber.

Uuriti Ülemiste lõuna- ja läänepoolset külge, kus maa-aluste jõgede olemasolu oli maapinnakallete järgi tõenäoline.

Jõed asuvad sügavuses 3-7 meetrit ja on keskmiselt 4 meetrit laiad, kahe jõe laius on isegi 9 meetrit.

Pendel selgitas jõgede olemasolu, ent kui tahaks teada, kui pikad jõed on või kust nad alguse saavad, tuleks nende voolutee samm-sammult läbi käia. "Algus on tõenäoliselt kusagil Pirita ja Vääna jõe vahel, Nabala kandis," ütlesid mehed.

Kõige pikem maa-alune jõgi Nabalas on seni olnud 11 kilomeetri pikkune. "Siit Paekna allikajärveni on ju kõigest 13 kilomeetrit, mis ongi umbes ühe maa-aluse jõe pikkus," märkis Ants Talioja.

Mõte, et Ülemiste põhjaallikaid toidavad maa-alused jõed, tekkis Hansteinil ja Taliojal pärast seda, kui nad avastasid mitu aastat tagasi kuus maa-alust jõge, mis toidavad Paekna järve.

Tookord ajendas uurimishuvi kaevandajate soov hakata Nabala lubjakivimaardlast paekivi kaevandama.

Kohalike elanike kõige suurem kartus seoses võimalike kaevandustega on, et piirkonnas Ülemiste järvest Mahtrani rikutakse pöördumatult kogu veerežiim.

Seoses Ülemiste leidudega on meestel hüpotees, et suure kaevanduslehtri tekitamine Nabalas võib maa-aluste jõgede kaudu mõju avaldada ka Ülemiste järvele endale.

"On võimalik, et kaevanduste alanduslehter paneb maa-alused jõed teistpidi käima ja Ülemiste veehulk väheneb," ütles Rein Hanstein.

Mehed arutasid, et ka praegu võivad maa-alused jõed Ülemiste vee kvaliteedile mõju avaldada.

"Kui käisime Tallinna Vees küsimas luba siin uuringuid teha, kuulsime, et järve vee kvaliteet pole kõige parem. Aga võib ju olla, et teadmatusest satub kusagil midagi järve just maa-aluste jõgede kaudu," pakkusid nad.

Varasemad leiud, Tuhala-Nabala piirkonna maa-alused jõed on nüüdseks üle uuritud georadariga, mis jõgede olemasolu võimalikkust kinnitas.

Meeste sõnul tuleks georadar tellida ka Ülemiste ümbrusesse.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare