Selgeltnägija

uduse ilma tõttu

vastu ei võta.

ANTU OTT


Maailmalõpp lükkub edasi

Euroopa Komisjon tegi lõpuks tähtsa otsuse ning Eesti ühineb järgmisel aastal eurotsooniga.

Komisjoni president José Manuel Barroso nõustus “Naerile” antud eksklusiivintervjuus jagama saladusi raskelt sündinud otsuse telgitagustest.

Küsisime härra Barrosolt, mis asjaolud selle otsuse juures määravaks said.

“Muidugi oli üheks argumendiks see, et Eesti täitis kõik kriteeriumid,” selgitas Barroso. “Peale Eesti ei ole Euroopas ühtegi riiki, kes täidaks kõik Maastrichti, Amsterdami, Kopenhaageni, Schengeni, Laekeni, Nizza, Brüsseli ja Luksemburgi kriteeriumid, Haagi ja Oslo soovitused ning Bologna deklaratsiooni, Lissaboni strateegia ning Barcelona põhimõtted.

Määravaks said siiski poliitilised argumendid.

Nii teatas Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, et kui Eesti ei saa eurot, siis ajab ta maha oma kuulsad vuntsid. Loomulikult ei saanud me seda lubada.

Positiivse otsuse poole kallutas meid ka see, et kogu tsiviliseeritud maailm tunneb habetunud Mart Laari. Kui nüüd Laar oma habemest loobumise ähvardusega lagedale tuli, oli komisjon kahvlis.

Ühel kaalukausil oli Kreeka oma 300 miljardi eurose välisvõlaga, mis siiski on köömes teisel kaalukausil oleva habemetu Laari kõrval.

Kõige tähtsamaks kaalukeeleks sai eurotsooni laienemises siiski Brüsseli koridoridesse jõudnud Edgar Savisaare lubadus astuda Isamaalitu, kui Eesti eurot ei saa.

Me oleksime võinud välja kannatada ilma vuntsideta Siim Kallase ning kindlasti oleksime ühiste jõupingutustega välja rabelnud poliitilisest kaosest, mille oleks tekitanud ilma habemeta Laar.

Kuid isamaaliitlane Savisaar oleks kogu Euroopa poliitilised kaardid sedavõrd segamini paisanud, et see oleks meid viinud tagasi barbarite vallutuste ja Rooma riigi languse aegadesse.

Ning vaatamata sellele, et Savisaare astumist Isamaaliitu ennustab oma kuulsates katräänides juba Nostradamus ning seda lubab 2012. aasta 21. detsembriks ka maiade kalender, on Eesti astumine eurotsooni lükanud maailmalõpu edasi.”

TONI PLÄÄR

“Naeri” korrespondent Londoni lähistel



KOKSTI

Kus rahvatu liit,

seal lahvatu, riit!

A. ITSKOK



VAATAKS TÕTT

MIHKEL MUTT: “Võibolla naisi on isegi ausam vahetada kui erakondi.”

Sirp, 1. märts 2002



TÕRRE PÕHJAST

Selle asemel et poliitikule linnavõtmed anda, tuleks parem lukud ära vahetada.

DOUG LARSON


VILDE VAADE

Eelmisel nädalal tuli meile kauaoodatud sõnum Brüsselist: euroisad teatasid ametlikult, et Eesti on valmis 2011. aasta 1. jaanuarist liituma digileviga. Ehkki lõplik otsus tuleb alles juulis, võime juba praegu kindlad olla, et digi tuleb. Ja kui ei peaks tulema, siis luban, et kasvatan endale habeme.

Iseasi on muidugi see, kas praegu on õige aeg digiga liituda. Me ju kõik teame ja näeme, mida on praegune keeruline aeg digiga Kreekas teinud. Nad on seal kaugel soojal maal täitsa endast välja läinud, panevad maju põlema ja lihtsalt lärmavad. Ja mille pärast?!

Pelgalt selle pärast, et nad pole rahul digileviga, mis aeg-ajalt jupsib ja telekasse virvendava pildi toob. Kes garanteerib, et meil sellist jama ei juhtu? Kas Ansip ja Ligi vä? Ja üleüldse, miks peame meie kinni maksma kreeklaste vead digiga liitumisel?

Igatahes on meie maja rahvas vaikselt digile üle läinud. Me jookseme korterite kaupa mööda õue, igal pereliikmel sinine ämber peas. Uskuge mind, see on soodsaim, kiireim ja lihtsalt parim võimalus saada vajalikud signaalid kätte.

Põhimõtteliselt oleme ühiskondliku leppe korras kokku leppinud, et iga korter peab nõnda signaali püüdma tund aega järjest. Oma kogemustest võin kinnitada, et kui teha jänesehaake, sinine ämber muidugi peas, ja suunata signaali vastuvõtja Soome suunas, siis näeb ka põhjanaabrite kanaleid. 24 h ja tasuta!

Vene kanaleid me veel kätte saanud ei ole. Üks digispetsialist soovitas, et tasuks pähe panna punane ämber, teine soovitas hoopis ämber peast võtta ja sellesse jalgupidi sisse astuda, kuid ükski võte Vene kanaleid meile kahjuks lähemale toonud ei ole. Selles on nüüd küll Ansip süüdi!

Käisin muuseumiöö raames Pärnus. See oli õudne. Pärast seda, kui Viisitamm löödi linnapeatoolilt minema, on peaaegu terve linn üles võetud. Kas seal tehakse niisama kaevikuid või üritatakse Viisitamme peidetud saladokumente üles leida, seda ma ei tea. Aga igatahes kui Pärnu lähete, võtke kiiver ja kindad ühes.

P.S. Müün isesüttivaid e-sigarette. Huvilistel saata kopsupilt koos kontaktandmetega.

ANTON VILDE

aasta ebaseksikaim mees, Erakond Sotsialistlik Rahvaliit


MUDA MIHKEL PAJATAB

Luuavarres toimus aasta ema valimine. Austava tiitli pälvis Lille Nupp. Lille on tubli naine. Viimasel ajal on ta pidevalt väikest maailma kodanikku endaga kaasas kandnud ja nii juba kaheksa kuud. Järgmisel kuul peaks ta sünnitama.

Üks paras sekeldus algab juulikuust, kui abielusid saab registreerida notari juures. Poe juures arutasid filosoofid seda küsimust üksipulgi. Kõik oleks nagu arusaadav, kuid ühte pähklit pole õnnestunud läbi pureda. Kas enam endale siis kaasat valida ei saa, vaid peab notariga abielluma?

Meie küla rahvas on veidi ärevuses, kuna tahetakse sisse seada piirsõidukiirus. Luuavarres pole ühtegi autot, mis suudaks 40 km/h kihutada. Rekord kuulub eelmisest aastast Tigu Evaldile, kellel õnnestus oma romust välja pigistada 35,6 km/h.

Ilmselt tuleb meie autodele lisavõimendi panna, et seaduses ettenähtud kiirus saavutada.

Ilmad on juba suvised ja suvi toob endaga alati kaasa õnnetusi. Läinud nädalal leiti heinamaalt päevituspükstes lebav meesterahvas. Kes see tüüp oli ja kust ta Luuavarre maadele pääses, ei osanud keegi arvata.

Kutsusime kiirabi. Kannatanu üle vaadanud tohter arvas, et mees võis saada päikesepiste. Hiljem selgus, et oli hoopis nuga saanud.

Leida käis poes, et endale päevitusriided osta, kuid tuli pettunult koju. Ütles, et nii suuri rinnahoidjaid, nagu temale vaja, pole olemaski.

Trööstisin teda ja lubasin talle ise kahest kartulikorvist valmistada. Majapidamises peaks mõne köietüki ka leidma, et korvid kinni siduda ja õlapaelad teha.

Alati tuleb probleemile lahendus leida, mitte jääda nõutult nukrutsema.

Muda Mihkel


Võistlus peetud nagu nalja

Aprillis laekus “Naerisse” meile ja kirju teemal “Mida lühem, seda parem”. Käis tänavune lühinaljavõistlus.

I tulemus: 22 autori 127 teost.

II tulemus: žürii, koosseisus tühjatoimetaja Villem Sakspere, humorist A. Itskok, kontrolllugeja Sofia Nerva ja “Naeri” toimetaja Mati Soomre (esimees), mõõtis ja kaalus kõik oopused üle.

III tulemus: žürii määras välja parimad ja otsustas, et peale auhinnatute ja äramärgitute on veel mitu nalja varem või hiljem avaldamist väärt.

Võitjad saavad Eesti Ajalehtede kirjastuse teoseid omal valikul: I koht 1000 kr eest, II koht 700 kr eest, III koht 500 kr eest.

I nali

Vaata tänast suurt loosungit!

ANDRES ÜLVISTE

II nali

Vaata tänast väikest loosungit!

TARMO VAARMETS

III nali

Muusiku looming on plaadil, kosmeetiku oma — sihverplaadil.

ANDRES ÜLVISTE

Äramärgitud naljad

Lühiduse eeliseid

Lühikese taevas on kõrgem.

Lühikese kingapaelad on ligemal.

Lühikese taldrik on suule lähemal…

VILJAR ANSKO


Sooja koha peal jätavad võõrad mured külmaks.

TARMO VAARMETS

Roolijoodiku pihtimus: “Maanteed on maani täis… aukusid!”

TARMO VAARMETS