HOMSES MAALEHES: 160 000 kodu ootavad imelist kaablit

Kui inimesel ei ole kodus vett, sest majani pole tõmmatud veetrassi, lohutab teda vähe teadmine, et tema elupaigast saja meetri kaugusel maa all jookseb uhke jäme veetoru... See riigikontrolöri lausekatke loob pildi maaelanike valikutest. Jutt pole aga veest, vaid internetist.

2011. aasta 24. augustil oli Antslas tähtsate meeste hulk tavalisest suurem – kogu Eesti maapiirkondi kiire internetiga varustavast lairibavõrgust sai valmis esimene osa, mida olid avama tulnud minister ja paljud teised asjamehed. Tänavu oleks pidanud võrk valmis olema, kuid suurt veebikiirust lubava ettevõtmise lõpp hakkab paistma alles viie aasta pärast. Ootel on hinnanguliselt 160 000 kodu.

„Selle projektiga on saanud tööd juba kümned ettevõtted ja sajad inimesed – geodeedid, projekteerijad, ehitajad ja paljud teised,” ütles toona sel ajal majandus- ja kommunikatsiooniministriks olnud Juhan Parts. “Aga see kõik on alles algus, suurem töö seisab ees. Rajamist vajab veel ligi 6000 kilomeetrit võrku,” lisas ta.

Ootused ei täitu

Parts ei saanud 2011. aastal veel teada, et ootused ei täitu – praegu pole 6600 kilomeetri pikkusest EstWini (lühend ingliskeelsest väljendist Estonian Wideband Infrastructure Network, mis on Eesti lairiba baasvõrgu arendamise projekti nimetus – toim) valguskaablist maasse kaevatud pooltki.

Euroopa tõukefondidest pärit raha on kulunud 28 miljonit eurot ja kulub veel 41 miljonit. Seega on tegu tähelepanuväärse ettevõtmisega mitte ainult kulu suuruse poolest, vaid see on oluline kogu Eestile. Eriti maapiirkondades elavatele inimestele, sest just neile mõeldes hakati valguskaablit maasse kaevama.

Pikemalt juba homsest Maalehest!