“Sealt, kuhu läksime, me midagi ei leidnud,” rääkis Peeter Kiuru. “Tulime mööda heinamaad tagasi, üsna selle lõpus hakkas detektor häält tegema ja sealt leidsime sulanud ehtetüki.”

Nähes, et vanamoelise kujuga pronksesemeid on veel, võtsid aardeotsijad muinsuskaitseametiga ühendust. Leidude hulgas oli esemeid XVII sajandist, kuid neist ei osatud palju midagi järeldada. Arheoloogid aga palusid teada anda, kui otsijad veel midagi leiavad. Kevadel pöördusid mehed tagasi, ning maast hakkas tulema põlenud ehteid ja viikingiaja lõpust pärit odaotsi ja kirveid.

Tartu Ülikooli arheoloogide Marge Konsa ja Pikne Kama sõnul oli kohe selge, et esimene leiukoht on matmispaik. Üllatav oli see, et puudusid kivikalmetele tavalised konstruktsioonid ning maapinnas oli puntidena põlenud esemeid.

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!