HOMSES MAALEHES: Hardo Pajula: Kui eurotsoon peaks lagunema, ei tohi Eesti jääda omapead

Suure tõenäosusega lahkub lähiaastail eurotsoonist nii palju liikmeid, et tsoon selle praegusel kujul ei jätka, ütleb majandusanalüütik Hardo Pajula. Ta soovitab Eestil tihendada suhteid põhjala riikidega, et euroala lagunedes mitte üksi jääda.

Kas tänapäeval ongi võlgadest lahti saamiseks jäänud ainult revolutsioonid ja sõjad?

Ei, vastupidi. Tänapäeva maailmas on kõige levinumaks võlgadest lahti saamise meetodiks inflatsioon.

Omaaegne kullastandardist lahtiütlemine andis moodsale maailmale võlakoormast vabanemiseks ventiili, mida varasemates, metall- ja kaupraha kasutanud ühiskondades ei olnud. See on inflatsioon. Et inflatsioon käivituks, on vaja revolutsioonilist sündmust, tugevat sisepoliitilist raputust. Seal võib tõesti juba olla pistmist ka paugutamisega ühes või teises Euroopa otsas.

Muide, kui Suurbritannia 1931. aasta septembris kullastandardist loobus, oli selle taga samuti poliitiline vapustus: sõjalaevastiku mäss. Midagi sellist peaks tõenäoliselt juhtuma ka nüüd, et inflatsiooniventiil tööle hakkaks.

Sest kui raputust ei tule, siis jätkub kõik vanaviisi?

Ma arvan, et mingi raputus tuleb väga suure tõenäosusega. Küsimus on, mis vormis ja millal.

Mida see meile siin Eestis võib tähendada?

Kuivõrd krediidikriisist tuleneval raputusel on poliitilised tagajärjed, mis seavad kahtluse alla senise status quo, siis ega meil selle üle rõõmustamiseks eriti põhjust ole. Oleme ju läänemaailma ääreala, ning kõik, mis läänemaailma püsimist, enesekindlust ja tugevust halvendab, on iseäranis kahjulik meile. Paraku on see nii.

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!