VÄRSKES MAALEHES: Heino Seljamaa paljastab Hendrik Toompere salajase kire

Sel ajal, kui mina nukuteatrisse tööle läksin, oli seal võimas tõus. Hendrik oli selleks ajaks minu hinnangul teatri esimene nukk. Küpsusse jõudva teatri lavastustes sündisid Toompere tipprollid, mis küündisid Eesti paremate hulka ja mida tunnustati ka rahvusvaheliselt.

Tegelikult oli ta väga hinna­tud nukunäitleja terves Eu­roo­pas. Rääkimata Vene­maast. Ta oli täiesti tipus.

Ühel väljasõidul sattus minu tuba olema Hendriku numbritoa kõrval. Tulin väljast ja ajasin kogemata meie toad segi, tegin ukse lahti, arvasin, et lähen oma tuppa, aga diivanil istus Hendrik, kudumistöö näpus. Sel hetkel, kui tuppa astusin, vaatas ta üle prillide, nägi mind ja peitis kudumistöö kibekähku selja taha. Ilmselt häbenes, et tal selline salajane kirg on.

Aga kohanes kähku ja puhkes naerma. Ajasime siis pikalt juttu. Ta ütles, et koob ja heegeldab, hoiab nii oma näppe ja käsi tegevuses, et need oleksid nukkudega mängides osavad.

Hendrik Toompere 70. sünniaastapäeva eel meenutavad värskes Maalehes esinuku värvikamaid seiku endised kolleegid Helle Laas, Heino Seljamaa ja Krista Juhvelt.