“Mõrdu saab küll parandada, aga me teeme tühja tööd ja kaotame oma sissetuleku,” kurdab Margus. “Hiljuti küsisin kolleegidelt ja nad ütlesid, et korraga on lõhutud neli-viis mõrda seitsmest. Nii oleme sunnitud oma tegevuse lõpetama!”

Hallhülge kaitse uue tegevuskava puhul häirib teda kõige rohkem selle põhiline eesmärk – suurendada hülgepopulatsiooni, samas kui hüljeste lesilad on loomi puupüsti täis.

“Möödunud sajandil olime inimtegevuse otsese ja kaudse sekkumise tõttu neid loivalisi peaaegu kaotamas,” selgitab aga Eestimaa Looduse Fondi (ELF) mereimetajate ekspert Mart Jüssi kaitsekava vajalikkust. “Sellele ohule on keskendunud ka nüüdse kava põhitähelepanu – jälgida hüljeste käekäiku ja sealt välja lugeda võimalikke ohumärke.”

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!