HOMSES MAALEHES: Kaitseväes ei ole mehed ja naised võrdsed

Tuhanded kaitse- ja reservväelased osalevad praegu õppusel Siil. Enamik neist on mehed. Tallinna Ülikoolis magistritööd kaitsnud Kärt Pärteli uurimus selgitas, et mehed ja naised ei ole kaitseväes võrdsed. Kaitseväelased ise arvavad sama.

“Ma arvan, et see võtab aega,” rääkis üks nooremveeblist meeskaitseväelane Kärt Pärtelile antud intervjuus. “Naine Eesti kaitseväes on ikkagi suhteliselt uus teema ja laialdaselt see levinud ei ole. Ja isegi siis, kui me räägime, et kõik on võrdsed, siis ikkagi on, et kui naissoost isik on allüksuses, siis jah ... kõike võivad ju võrdselt teha – käivad seal ja jooksevad metsas, lasevad püssi –, aga mingil hetkel tuleb see koht ette, et kus üks on naine ja teine mees.”

Kärt Pärteli eelmisel aastal valminud magistritöö järeldustes pole suurt üllatust – mehed ja naised ongi erinevad. Ent töö teeb huvitavaks asjaolu, et see annab sisevaate kaitseväest ja sellest, kuidas kaitseväelased enda ja kolleegide soorolle ise tunnetavad.

Traditsioonilised soorollid

Kärt Pärtel: “Analüüsi põhjal võib öelda, et Eesti kaitseväelased hindavad traditsioonilisi soorolle, mille kohaselt naise roll ühiskonnas on hoolitseda pere ja laste eest ning pereelus hoida soo­stereotüüpidele omaseid väärtusi nagu hoolivus, kaastundlikkus, emotsionaalsus.

Samal ajal kui militaarorganisatsioon, kuhu paljud naised soovivad siseneda, hindab selliseid omadusi nagu füüsiline tugevus, ratsionaalsus, mitte-emotsionaalsus, julgus jms.

Lähtuvalt sellest ei nähta naisi jalaväe koosseisus, rivi ees ülemana juhtimas ja meestega metsas ringi jooksmas, vaid täitmas peamiselt toetusüksuste ameteid, mis on seotud administratiivtööga, meditsiiniga või näiteks logistikaga.