HOMSES MAALEHES: Kas Eesti kartulisortide geenipank on ohus?
Vene ajal sai kogu Eesti seemnekartul alguse Saku instituudi laboratooriumist, üle saja majandi sai siit tervendatud taimi, mida paljundati ja kasvatati seemneks. 1994. aastast hakkasid kehtima uued reeglid ja seemnekartulit hakati sisse tooma välismaalt. Üksnes ETKI Jõgeva sordiaretuse osakond võtab veel Saku laborist Eesti sorte tervendatud taimedena, mis paljundatakse ja kasvatatakse seemnekartuliks.
“ETKI säilitab Jõgeval seemneid, aga Saku laboris säilitatakse katseklaasis kartulisorte, samuti viljapuude, nelkide, krüsanteemide ja teiste taimede sorte, vorme ja rahvaaretisi,” selgitas Saku tuntud põllumajandusteadlane Viive Rosenberg. Sakus asuvas geenipangas säilitatakse praegu katseklaasides in vitro ehk kunstlikus keskkonnas 500 kartulisorti, teiste taimeliikidega kokku üle tuhande ühiku.
Nüüd on Saku geenipanga rajanud Viive Rosenberg tõsises mures geenivaramu tuleviku pärast, kartes, et see võidakse üldse viia Sakust Jõgevale, mis tähendaks ühtaegu ka paljude säilikute vähendamist ehk likvideerimist.Nüüd on Saku geenipanga rajanud Viive Rosenberg tõsises mures geenivaramu tuleviku pärast, kartes, et see võidakse üldse viia Sakust Jõgevale, mis tähendaks ühtaegu ka paljude säilikute vähendamist ehk likvideerimist.
Pikemalt loe, mis saab eesti kartuli geenipangast, juba homsest Maalehest!