Algul teenis Werol Tehased aastas 10–20 mln krooni kasumit. 2011. aastal toimus kukkumine – firma puhaskahjum oli üle 3 mln euro. Mis siis juhtus?

AS PricewaterhouseCoopers toob firma 2010. majandusaasta auditis esile, et bilansiliste nippidega on ettevõtte varad, kulud ja kohustused alahinnatud.

Kui asi 2012. aasta kevadel pankrotini jõudis, polnud firmal järel enam isegi reservkapitali. Lõplikuks võlanõudeks jäi 23 miljonit eurot, tehas müüdi 8 miljoni eest.

Paljud Kilgi ettevõtted on praeguseks tähelepanu alla võetud, sest need on läbipõimunud, ühe aktsiatega või varadega on tagatud teisi jne. Eelmine nädal tõi lehtedesse uudise, et ka Rein Kilgi kõik isiklikud pangakontod Eestis on suletud ja keelumärge on pandud tema kinnisvarale.

“Lugu on tõsine, minnakse varade võtmiseni välja – see asi ei jää nii. Lootust on, iga pankrotimenetlusega saadakse midagi tagasi, see protsent on 10 ja 40 vahel,” loodab Linnutaja.

Kas Kilk tegi ebaseaduslikke tehinguid, püüavad praegu välja selgitada nii pankrotihaldur kui ka prokuratuur, kuna PÜ Kevili ja Letofin AS on teinud avalduse kriminaalasja algatamiseks.

“Mis puutub lahendusse, siis selle saab pakkuda edasine koostöö, läbi selle teenime raha tagasi,” ütleb Baltic Agro juht. Hetkel seda koostööd pole: ei Oliseeds Trade ega Kevili ole tänavu Werolile müünud grammigi rapsi.