Näiteks kui mõni omavalitsus teeb otsuse, et koduomanik peab hankima prügikonteinerid klaasi-, plasti- ja metallijäätmete jaoks, siis tuleb seal elavatel inimestel seda ka teha. Kas nii või teisiti, aga omavalitsuse ülesanne on leida moodus, et inimesed hakkaksid järgmisest aastast jäätmeid sorteerima ja koguma kaheksasse prügikonteinerisse.

Kui seni tuli liigiti koguda paberi- ja kartongijäätmed, pakendid, ohtlikud jäätmed ning biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, siis uue korra järgi lisanduvad klaasi-, plasti- ja metallijäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.

Et uus kord ka tegelikus elus kiiresti käivituks ega tekiks mitme aasta pikkust vaikelu, on Peeter Eegi sõnul kavas sisse seada põhimõtteline kord, et liigiti sorteeritud jäätmete äraveo hind peab olema vähemalt poole võrra väiksem sama mahuga sorteerimata olmejäätmete äraveost.

Kuidas omavalitsused seda kõike korraldama hakkavad, sellest loe homsest Maalehest.