HOMSES MAALEHES: Kuhu kadus Koidula selgroolüli?

Meie esipoetessi Lydia Koidula põrmu ümbermatmisest Metsakalmistule möödub tänavu 70 aastat. Seda on aga senini saatnud ülisuur saladus – kas Koidula selgroolüli on maetud hoopis lillepeenrasse ja kuhu kadus osa kirstudetaile ning hunnik dokumente?

Lydia Koidula haua lahtikaevamise juures olnud pärnakas Henno Sepp tõi Kroonlinnast Pärnu muuseumi nii Koidula selgroolüli kui ka kirstunaelad ja -kaunistused.

"Augustis sain Andreseni käest kirja, aga selle sain kätte alles siis, kui aurik oli juba sadamas. Jooksin pataljoniülema juurde, et täna toimub Koidula ümbermatmine, kas meie võime ka minna. Tema ütles, et minge, aga rivis, siis ei pea linnaluba andma. Kes tahtis tulla, see tuli, aga tahtjaid oli palju," meenutab Sepp.

"Kui kohale jõudsime, oli haud juba pool meetrit lahti kaevatud. Kes sinna siis tulnud olid – Mart Raud, Kaarel Ird, Juhan Smuul, Debora Vaarandi ... kolm arsti…

Okas seisis puu all ja tegi söejoonistusi, fotograaf oli ka. Need söejoonised peaks praegu olema Tartu muuseumis. Kaevati edasi… Ütlesin sõduritele, et hoidke silmad peal, kui haud päris lahti on, sest sel ajal maeti ju koos ehetega, et need kuhugi ei kaoks… Teine asi veel – räägitakse, et neil oli ka poeg, et kas on mingi kolmas kirst ka näha, aga ei olnud."

Pikemalt loe Koidula kadunud selgroolülist homsest Maalehest!