HOMSES MAALEHES: Kus elab vaene Eesti laps?

Statistikaamet räägib kahe aasta tagusest olukorrast, mida käsitles laste heaolu uuring, vaid arvude keeles. Maaleht küsis lasteombudsmanilt, kui hästi kirjeldavad andmed tegelikkust.

Riik on nii tugev, kui hoolitsetud on tema kõige väetimad. Praegu on nii, et äärmuslikus vaesuses elas 2011. aastal 23 000 last ehk ligi 9,5% kõikidest alla 18aastastest, suhtelises vaesuses 41 700 last ehk 17%.

Mida tähendab suhteline vaesus, kuidas need lapsed elavad ja kus, õiguskantsler ja lasteombudsman Indrek Teder, kogumiku “Laste heaolu” kaasautor Andra Reinomägi ning Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru?

Andres Aru: Suhtelist vaesust saab võrrelda riigiti ja see peegeldab sissetulekute kääre inimeste vahel. See ei pruugi näidata laste heaolu tervikuna, mistõttu on uuringus ka teisi näitajaid – tervis, turvalisus, haridus jne.

Aga ikkagi, kus on lapsed, kes elavad vaesuses? Me ei näe neid tänaval kerjamas, me ei kuule neist. Kas avalikkus, sotsiaalametnikud teavad neist lastest?

Andra Reinomägi: Tegime intervjuusid omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Küsisime neilt: mis nägu on laste vaesus? Nad ütlesid, et vaesus on väga erinevat nägu: on majanduslik kitsikus, tervise- või suhtlemisprobleemid, olmetingimuste puudumine jms.

Kus täpsemalt need vaesed, kurvad ja üksildased Eesti lapsed elavad, sellest loe homsest Maalehest.