Mille üle talunikud, kontrollijad ja Euroopa Komisjon vaidlevad? Näide elust enesest.

Ühe juhtumi puhul oli vaidlusaluse maa suurus 0,07 hektarit. Talupidaja juures leidsid audiitorid, et PRIA inspektorid olid toetust saava pindala sisse arvestanud ka heinamaa osa, kus seisid põllutöömasinad, mille alust maad ei ole võimalik niita.

Laoplatsil oli nii neid masinaid, mis seisid seal vaid siis, kui põllutöö ei käinud, kui ka neid, mis olid vanad ja rikkis. Kuna alaliselt seisvate masinate alt ei saanud niita, siis selle lapikese eest poleks tohtinud toetust maksta.

“Mõned atribuudid olid seal seisnud ilmselt aastaid, aga meie inspektor kohapeal otsustas, et ta mõõdab selle sisse. Mõõtiski sisse, ja selle üle see vaidlus käiski, kas ta oleks pidanud sisse mõõtma või mitte,” jutustas Bleive.

Liikumatud masinad võtsid toetust saanud maa kogupindalast enda alla tühise osa ja ja toetussummasse ümberarvutatult oleks see ca 8 eurot. Kogu toetusest oli see murdosa – ühe hektari kohta maksis PRIA 2014. aastal 114 eurot ühtset pindalatoetust.

Euroopa Komisjon jäi oma seisukoha juurde, PRIA ei taganenud samuti. Kokkuvõttes Eestile trahvi ei tehtud, aga arutelu selle üle oli tõsine.

Pikemalt loe sellest, miks PRIA ametnikud nii nõudlikud on, homsest Maalehest.