Maiste on Vahastu kiriku kõrval asuval surnuaial toimetanud paarkümmend aastat. Kalmistuvahi amet on olnud kui peretraditsioonide jätkamine – enne teda pidas seda ametit Liia ämm, veelgi varem aga ämma ema.

“Oleksin pensionini seda tööd teinud, palju küll selle poole koha eest ei makstud, ei saanud paarisada eurotki kuus, aga ega töö üle jõu ka käinud,” tunnistab Maiste, kes töötab osalise tööajaga ka külapoes.

Praegu valitseb teadmatus, kes registreerib aprillist alates matuseid, annab hauaplatse välja, riisub, niidab. “Ei kujuta ette, mis saama hakkab,” muretseb ka kalmistu lähedal elav 75aastane Aivi Akkatus.

Pikemalt loe homsest Maalehest!