HOMSES MAALEHES: Meil Türil pole ju politseid!

Korra aastas puhkeb Eestimaa südames asuv Türi õitsele. Kevadepealinna tänavaid ummistavad lugematud autod. Tullakse ka üle mere Soomest ja Rootsist. Türi peab oma kuulsat lillelaata! Pärast seda vajub napilt kuue tuhande elanikuga linnake taas harjumuspärasesse sängi. Seda harjumuspärasust ehmatas 27. augusti keskpäeval koletu omakohus.

Kui 1990. aastal pastor Meri ja tema abiline siin tapeti ning pastoraadi majale pärast seda tuli otsa pandi, toimus kõik öö varjus. Nüüd tapeti lausa keskpäeval.

Mauno läks Türi äärelinna ühes metallitöökojas keevitajana töötanud Nikolai Tomelt küsima, miks too eelmisel nädalavahetusel kõrtsis ta nina sisse lõi.

“Absoluutne nahaalsus, raisk, kui mehed tulevad päise päeva ajal, kärbikud taskus, sinu töökohta sind maha laskma,” jutustab naabruses asuva autoremonditöökoja omanik Jüri. “No mida sa tuled kärbikuga teisele töö juurde!”

Jüri läheb seda rääkides väga kurjaks. “Tee, raisk, metsa vahel see asi ära!” põrutab ta. “Aga lõuna ajal kakskümmend meest on trepi peal.”
Poleks neil “teda” kaasas olnud, oleks läinud niisama löömaks. Jüri peab siin silmas kevadepealinnas kurikuulsat Auris Mäsakut. “Oleks pea lõhki löödud, mida iganes, nagu ikka. Elu oleks rahulikult edasi läinud.”
Nikolai ehk Kolja haaras aga tuki ja avas tule. Auris pistis punuma, Kolja kannul. Kaugele Auris ei jõudnud...

Mäsak ei tulnud kunagi suvalise inimese, vaid selle juurde, kelle käest oli võimalik küsida. Ning kogu aeg talle maksti.

“Juba kümme aastat on ta siin kõiki terroriseerinud,” ütleb Jüri välja kevadepealinna avaliku saladuse. Samas suutis veidi üle kolme¬kümne aastaseks elanud Mäsak end avalikkuse eest varju hoida. Oli ametlikult töötu, kuid sõitis uue liisitud Bemariga...

Kolja kohta, kes Aurise maha laskis, räägib Jüri üksnes head. Mis siis mehele saatuslikuks sai? “Alati kui vaja, läks vahele. Ta on äge, kinni olnud. No ja siis, kui sa ägeda iseloomuga oled...” jätab Jüri lause lõpetamata.

“See on nagu vendeta,” jutustab kohalikku elu peensusteni tundev ametnik Francis Coppola maffiafilmidest tuntud veritasule viidates. “Keegi ei mäleta enam, millest asi kunagi alguse sai. Kas vaatas keegi kellegi naist vale pilguga. Kas solvas keegi kedagi.”

Ka Jüri ning tema meeste hinnangul on jutt Eestist kui politseiriigist suur liialdus. “Meil Türil ju pole politseid!” hüüavad nad kooris.

Pikemalt ja põhjalikumalt saab Türi mõrvaloost lugeda homsest Maalehest.