HOMSES MAALEHES: Päästjad võitlevad metsapõlengutega võimete piiril

Metsapõleng on üks hävitavaim loodusõnnetus, mis vahel tabab uuesti ja uuesti samu piirkondi. Maaleht uuris, miks see nii on, millist laastamistööd metsatuli teeb ja kui keeruline on sellega võidelda.

”Ohtlik, raske ja pikaajaline,” ütles päästeameti Lääne päästekeskuse Haapsalu komando operatiivkorraldaja Risto Roomet.

Need on sõnad, mis meenuvad tuletõrjujale, kui ütled “metsatulekahju”. Kuiva ja kuuma ilmaga istuvad päästjad nagu sütel – kui kuskil peaks puhkema metsapõleng, tähendab see mitme päeva jooksul üsna inimvõimete piiril rassimist.

Läänemaal Nõva külje all, osaliselt ka Harjumaal Padise vallas asub Vihterpalu metsapiirkond, mis on üks selliseid paiku, kus tavapärasemast sagedamini mets põleb.

2008. aasta maikuus oli seal üks hirmsamaid metsatulekahjusid Eestis – leegid tegid puhta töö rohkem kui 800 hektaril. Kõik elav kadus, maapind oli täis hukkunud linde ja pisi- imetajaid.

Kustutustöö läks riigile maksma üle 600 000 euro ja sellesse pole arvestatud kuus päeva kestnud operatsiooni tööjõukulu.

Keskkonnakahju ületas selle summa kaarega – loodus sai kannatada rohkem kui 14 miljoni euro väärtuses.

Lüües kokku kõik Vihterpalu tabanud metsapõlengud, võib öelda, et see on Eesti üks õnnetumaid kante.

“See on igakevadine ja -suvine probleem, mis vajab meie kõrgendatud tähelepanu ja valmisolekut,” tunnistas Roomet.

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!