HOMSES MAALEHES: President Ilves: on meeldiv, et Eestis ei pea andma altkäemaksu

Toomas Hendrik Ilvesel algas äsja viimane aasta presidendiametis.
Maalehe pikas intervjuus ütleb ta, et Eston Kohver ei ole Vene vanglas muutunud ning et parlamendi kuluhüvitistega laiutamisele tuleks
piir panna. President kutsub ka Eesti lihakombinaate solidaarsusele raskustes seakasvatajatega.

Rääkides pagulastest, tunnistab Ilves, et teda kurvastavad võõraviha ilmingud. “Kui Eesti satub hätta, kas me siis kutsume Ameerikat appi,
aga ütleme, et me musti siia ei lase?” küsib Ilves.
Tema ettekujutus Eestist on see kaasaegne, avatud ja liberaalne riik, milleks ta oleks kujunenud ilma nõukogude okupatsioonita.

Kas on veel põhjust rääkida Eestist kui Ida-Euroopa ühest väiksema korruptsiooniga riigist, kui meil on altkäemaksuvõtmise kahtlused Tallinna Sadamas ja Tallinna linnapea on altkäemaksukahtluse tõttu koguni ametist kõrvaldatud?

Esiteks ma korrigeerin: mitte ühe väiksema, vaid Eesti on kaugelt väikseima korruptsioonitasemega riik kogu postkommunistlikus maailmas. Kui vaadata Transparency Internationali andmeid, on Eesti korruptsioonitase samas suurusjärgus kui USAs ja Prantsusmaal. Suure korruptsiooniga riike iseloomustab pigem see, et kedagi suurt ei võeta vastutusele.

Mulle on välismaal korduvalt öelnud siia investeerinud inimesed, et Eestis on meeldiv see, et millegi tegemiseks ei ole vaja anda igal pool altkäemaksu.

See oleks ju lihtsustamine, kui peaksime korruptsiooni ainult altkäemaksuks ega märkaks valskust, mis närib usaldust riigi vastu?

Üldine hoiak ses suhtes jätab kohati soovida. Kahjuks ei ole seda eriti laialt tähele pandud, aga Mihhail Stalnuhhin juhib parlamendis riigieelarve kontrolli erikomisjoni, mille ülesanne on koostöös riigikontrolliga kontrollida vabariigi valitsust, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja raha kasutataks säästlikult.

Kui Stalnuhhin laseb ise autojuhiluba omamata riigil [Riigikogu liikme kuluhüvitistest] juba teist autot kinni maksta, kuna tal on see n-ö õigus, siis paratamatult viib see parlamendi mainet tublisti alla. Kas tegu on korruptsiooniga? Ilmselt on kõik seaduslik, nii tohib teha. Aga küsimus pole ju selles, kas see on juriidiliselt korruptsioon.

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!