See Finnairi oksekott on täiesti reaalne dokument. Märk­med ja nõuanded Laarile kirjutasin sellele Brüsselist üle Helsingi koju sõites. Ma andsin filmi autorite Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna käsutusse praktiliselt kogu oma arhiivi, mis on aastaid kastides seisnud ja mida sai kasutada ka Kalle Muuli oma “Isamaa tagatuba” kirjutades.

Ainukesed asjad, mida enam leidnud ei ole, on minu tehtud Isamaa tagatoa koosolekute protokollid. Neid oleks praegu päris õpetlik lugeda, ju ilmuvad ka kunagi mõnest kastist välja.

”Rodeos” öeldakse poolvihjamisi, et Mart Laarile võis n-ö pähe hakata see, kui tal oli võimalus suhelda Briti, USA, Saksamaa ja teiste riikide juhtidega ning teda kogu aeg kiideti. Kui palju on selles tõtt, kas Laar muutus sel ajendil üleolevaks koduse kriitika suhtes?

Ma arvan, et see olukord oli emotsionaalses mõttes uus enamikule noortele poliitikutele. Vahe oli lihtsalt mastaapides – kes sai staariks maailmas, kes oma kodulinnas. Ning kuidas võim inimese psüühikat ja käitumist mõjutab, on omaette põnev teema. Ma olen kindel, et Isamaad ei kukutanud lõpuks mitte opositsioon, majandusgrupeeringud või üks või teine otsus, vaid eelkõige sassi läinud
omavahelised suhted.

Sellest, miks ei erastatud Eestis ühtki panka avalikul konkursil, miks meil oligarhe ei tekkinud ning millised olid ärilised grupeeringud, kellele soodustuste või eeliste tegemine oli tookord tuli­punktis, saad lugeda homsest Maalehest.

Jaga
Kommentaarid