HOMSES MAALEHES: Tore ja töökas mees käitus perega nagu koletis

Suhe vägivaldse mehega tõi kaasa aastaid alandust ja vägivalda, millest naine ei tahtnud kellelegi rääkida, arvates, et on ise süüdi ja nagunii keegi teda ei usu.

“Ohumärke oli, aga ma ei osanud neid tähele panna.”

Väikelinnas elav N. on ilus naine, pikemat kasvu ja sale. Kui ta kohvikusse astub, pööravad mehed pead. Temalt ei saa nad pilkugi.

“Kõik see kestis kümme aastat,” ütleb ta. “Algas vaimse terroriga ja lõppes peksmisega. Õnn, et veel elus olen.”

Algus oli tore. Kuus aastat vanem mees rääkis, et igatseb peret ja oleks õnnelik ühist last kasvatades. “Rääkis ennast ilusaks,” ütleb N.

Mees oli armukade ja kontrolliv, mis oli uudne, kuid talutav. N. koliski vanemate juurest mehe kodukohta, jäi lapseootele ja avastas ühtäkki, et on üsna üksi. Mees käis tööl, naine istus kodus. Ühiselt kuhugi minna mees ei tahtnud, kuigi oli oma jutu järgi olnud kõva seltskonnalõvi, naist üksi ka välja ei lubanud. N. leidis koristades pulma- või juubelikutseid, millest mees ei olnud rääkinud. Küsimusele, miks nad ei läinud, ta vastust ei saanud.

Pikemalt loe juba homsest Maalehest!