Loorits ostis Koigi poest hakkliha, makarone ja sigarette. Tütrel on käes šokolaadist lihavõttejänes, kõrvad juba otsast hammustatud. Nii et valikut on poes küll – ka pisematele.

“Aga kui iga päev pead siin käima, ainult leiba-saia jaksad osta,” kurdab pereema, kes, rahakott näpus, kauplusesse astub. Ei aita ka poeakendel uhkeldav suur reklaamtekst “Alati ja odavalt”. “No ei ole alati odavalt!” pahandavad maainimesed.

Kohalik eakam proua selgitab, et maapoodides ongi nii, et ühel kuul on ühes poes mõned toiduained soodsamad, teisel kuul teises. Ole aga ise varmas poodide vahet jooksma, samas on vahemaad kümnetes kilomeetrites.

“Ega meie ei ela pealinnas, et saame tasuta bussiga ühest linnaosast teise sõita ja poode läbi kammida, et kus kõige odavamalt saab!” lisab proua.

Edasi loe juba homsest Maalehest!