Ettevaatlik peaks olema Mehikoorma majaka traaversil piirirežiimi ala läheduses, kus tänase seisuga oli jää paksus 11 cm. Tegemist on sügava kohaga, kus on jääalune veevool ja jääkate tekib vaevaliselt.

Kuna Peipsi järvel on jääolud endiselt ebaühtlased ning esineb pragusid ja jääst vabu alasid on Peipsi järve jääle jalgsi või transpordivahendiga minek jätkuvalt keelatud.

Lõuna prefektuuri piirivalvekapten Mati Mikson ütles, et jalgsi Lämmi- ja Pihkva järve jääle minnes on soovituslik kordonis registreerida nii järvele väljumine kui ka tagasitulek. „Nii saab piirivalve jälgida, kas olete järvelt ohutult tagasi jõudnud ning võimaliku puhul korral alustada koheselt otsinguid,“ sõnas Mikson. Piirivalvurid hoiavad oma päästemeeskondi maksimaalses valmisolekus tagamaks, et järvejääl hättasattunutele võimalikult kiiresti abi saaks osutada.

Kuna jääkate on alles tekkinud ning piirirežiimi ala tähiseid alles paigaldatakse, tuleb kalastajatel olla tähelepanelik, et vältida naaberriigi territooriumile sattumist. Parim vahend selleks on mitte üritada järvel võimalikult kaugele liikuda.

Et iga kalastaja turvaliselt tagasi kaldale jõuaks, saab õnnetuse ära hoidmiseks teha järgmist:

• Enne järvele minekut viige end kurssi kehtivate piirangutega, kus kulgeb riigipiir ning tutvuge jooksvalt politsei kodulehel jääoludega. Registreerimisel saate küsida täiendavat teavet kordonist;
• Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend, jäänaasklid ning päästevest;
• Võimalusel ärge minge järvele üksinda. Ühes kaaslastega järvele minekul hoidke üksteise nägemiskaugusesse, et õnnetuse korral kaaslased teid märkaksid ja saaksid vajadusel abi kutsuda või seda ise osutada;
• Kalastades ei tohiks koguneda seltskonnaga väikesele alale, nii kahaneb jää kandevõime. Inimeste vahel tuleks hoida vähemalt 5 meetrit vahet nii jääl liikudes kui ka kalastamisel;
• Vältige paksu lumega kaetud aladel liikumist, kus jäätumine võib olla ebaühtlane ja jääkate keskmisest õhem ning valige teekond, mis võimaldaks liikuda visuaalselt eristataval jääkattel;
• Kui avastate järvejääl olles mõne ohtliku koha, siis andke sellest kindlasti lähimasse kordonisse teada;
• Külmarohi ja selle manustamine jätke koduseks tegevuseks kalasaagi kaalumise juurde;
• Kui kaotate järvel orientatsiooni, võtke viivitamatult ühendust lähima piirivalvekordoniga, et abi võimalikult kiiresti saabuks;
• Hinnake adekvaatselt oma tervislikku seisundit ning füüsilisi võimeid, et pika vahemaa kõndimise ning kalasaagi kandmisega tervisele liiga ei tehtaks;
• Kui märkate ohuolukorda sattunud inimest, helistage viivitamatult lähimasse kordonisse ja võimalusel osutage abi, kuid ärge seadke enda elu ohtu.


Turvalist kalastamist!