Meeleolu ei tõsta ka teadmine, et talv oli huntide küttimiseks küll soodne, ent limiit jäi täitmata nii Saaremaal kui Hiiumaal. Hiiumaal tabasid jahimehed kuuest kaks ja Saaremaal kaheksast neli võsavillemit.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloogi Tõnu Talvi andmetel murdsid hundid eelmisel aastal Eestis 734 lammast, veidi vähem kui protsent kõikidest. 19% niisugustest juhtudest oli Saaremaal, 5% Hiiumaal. Hiidlasi teeb ärevaks mõrtsukatööde hulga suur tõus – kui 2011. aastal võtsid hunt ja ilves saarelt oma toidulauale 5 lammast, siis eelmisel aastal juba 46.

Paljudele lambakasvatajatele – ning sel alal on praegu kõrg­aeg, Eestis loetakse kokku üle 93 000 lamba – oleks lihtsam lahendus, kui hunte üldse poleks. Aga on, vähemalt paarsada.

Oleks vaja karjapoissi!

Hiiumaal Emmaste vallas sügisel kaheksast lambast ilma jäänud Anneli Nigu ütles, et jultunud rünnak võttis kogu perel olemise kõhedaks. “Laps polegi sellest siiani päris üle saanud,” tunnistas Nigu. “Jahimehed olid väljas, kuid öö oli vihmane ja nähtavus halb. Hundid said rahus tegutseda.”

Murtud lambad maksab riik küll kinni, kuid see võtab aega. Juhtunust tuleb teatada keskkonnaameti kohalikule büroole, samuti tuleb täita kahju hüvitamise taotlus, mille vaatab aasta lõpus üle komisjon.

Raha murtud lammaste eest makstakse välja kuue kuu jooksul pärast otsuse tegemist. Teisisõnu, kui hunt käib jaanuaris karjast matti võtmas, tuleb hüvitis lambakasvataja arvele aasta ja mõne kuu pärast.

Ka seisneb praegune kahjukäsitlus ainult murtud lamba hüvitamises. Ei arvestata vigastatutega ega põdema jääjatega, keda tuleb ravida.

Kahjude vältimiseks soovitatakse lambakasvatajatel panustada ennetusse, mida riik ka toetab. Kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, kuid isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot majandusaasta kohta.

Kahjude vältimise kulud võivad olla aga vägagi suured. Hiiumaal Tammela külas lambaid kasvatav Urve Smill piiras aiaga 32 hektarit karjamaad. “Seda raha, mis aiale läks, ei taha valjusti väljagi öelda,” sõnas ta. “Toetusest pole ma aga kuulnudki.”

Smill on ka välja õpetanud kaks koera ning ütleb, et tegelikult peaks lammastega olema kaasas veel karjus. “Hiiumaal on suureks ohuks ka ilvesed ja neid aed nagunii ei pea. Mul viis ilves üle aia ära seitse lammast,” rääkis ta. Saaremaa mees Kaido Eigo karjast on hundid viinud kümneid lambaid ja ta on ehitanud kõrge aia ümber 50hektarise karjamaa. Selle hinnaks kujunes 17 000 eurot ning riigi toetus katab üsna väikese osa. “Pangalaen,” selgitas Eigo.

Ka kurtis ta, et hunt saab aiagagi hakkama – tema juures surus susi end läbi võrgusilma ja puges ikka karjamaale.

Hiiumaal Käina vallas lambaid kasvatavad Tiit ja Kaire Vannas valmistuvad samuti suuremaks aiaehituseks. Tiit Vannase sõnul plaanib ta lasta voolu mitte ainult alumisse ja ülemisse traati, vaid kogu aeda.

Aial on aga peale hinna veel üks halb külg. “Mis saab looduslikust mitmekesisusest, kui me kõik aedadega ära piirame?” küsis Kassari talupidaja Koit Tikk, vaadates pilte taradest, mida Eestisse juba usinalt rajatud on.

Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur Teet Otstavel on kindel, et kõige parema tulemuse annavad lammaste kaitsmisel koos kasutatavad korralik aed ja karjavalvekoer.

Kui palju selliseid koeri Eestis karjade juures tegutseb, ei ole täpselt teada. Soomes leidub neid poolesajas talus ning neis karjades pole olnud ühtegi hundirünnet.

“Need koerad on väga tugeva kaitseinstinktiga ning ründe puhul lähevad oma elu pärast kartmata karja eest välja,” selgitas Otstavel.

Kaire ja Tiit Vannas võtsid kaks Slovakkia kuvaszi tõugu karjavalvekoera peaasjalikult ilveste pärast. Kaire Vannas ütles, et koerad on hea iseloomuga, kuid vajavad korralikku väljaõpet. “Kui karjaajamiseks mõeldud borderitel on see töö justkui veres, siis nende koertega on rohkem tööd,” selgitas ta.

Otstaveli sõnul on mõte koertest, kes karja kokku ei aja, vaid ainult valvamisega tegelevad, Põhjamaades veel uus. “Karjavalvekoerad on iseseisvad, neil puudub jahiinstinkt ja nad on kõige võõra suhtes umbusklikud,” iseloomustas ta.

Selleks, et hundid ja lambad saaksid kõrvuti elada, tuleb senisest enam teha koostööd. “Me vajame talunikele koolitussüsteemi ja laialdast kogemuste vahetust, samuti uuringuid,” rõhutas Otstavel.

Jäljed viivad üle jää

Pühapäeval nägid jääl matkanud inimesed hundi jälgi, kes oli tulnud Muhust ja võtnud suuna Saarnaki laiu poole. Kui hunt Hiiumaal pidama ei jäänud ja edasi põrutas, peab ka Vormsi rahvas aiaehituse ette võtma.

Keskkonnateabe Keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili sõnul võib heade jää­oludega olla küll usutav, et hundid liiguvad saarte vahel või võtavad suuna mandrile.

Rääkides sellest, kui palju hunte saared välja kannataks, ütles Männil, et kummalgi saarel ei saa hoida püsivalt sigivaid hunte. Saartel on hundiküsimus tõusnud just viimastel aastatel. Seal teeb olukorra keeruliseks piiratud maa-ala, kust noortel huntidel kuhugi minna pole.