Kuna kutsikas lonkas ühte jalga ja oli väga kõhn, anti talle purgist koerakonservi. Selle kugistas loom ilma närimata alla. Lisaks käpavigastusele ei suutnud ta joosta ka seetõttu, et oli nõrk. Saba hoiak ja silmavaade andsid aimu, et koer ta pole. Kohalik jahimees Leino Leps soovitas jahindusspetsialisti kohale kutsuda. Kuniks asjatundja tuleb, pandi kutsikas võrkaiaga piiratud maasikaaeda. “Kui ta natuke aega seal lesinud oli, oli ta nii palju kosunud, et hakkas kohe väljapääsu otsima, et metsa joosta. Korra ta kraapis ennast aia alt välja, seepärast panin õepoeg Armini teda valvama,” kirjeldas Avo juulikuus toimunut.

Poisile hakkas paarikuine kutsikas kohe meeldima. Võttis ta sülle ja kuna loomal oli palju puuke peal, hakkas ta neid ära võtma. Siis hundikutsikas poissi käest hammustaski. Kohalik loomaarst Aili Viin soovitas kohe poissi marutaudi vastu vaktsineerida. Neli süsti on poiss nüüdseks ka saanud. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) jahinduse spetsialist Uno Vait tuli oma vabast ajast loomale järele ja hindas selle esmapilgul samuti hundikutsikaks.

“Mina arvan, et ta oli kas hunt või hundi ja koera ristand. Mitte koerakutsikas. Võtsime koos Jaan Ärmusega (keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialist – toim) DNA-proovi ja saatsime selle uurimisele. Saatsime ka marutaudi kohta, aga vastuseid pole seni tulnud. Algul oli loom väga nõrk, aga hommikuks kosus üles. Siis ikkagi suri ära.