Ida-Viru noored jäävad eesti keelega jänni

Neid Ida-Viru noori, kellest saavad põhikooli lõpuks eesti keele oskajad, on veidi rohkem kui pooled. Ülejäänutele võib gümnaasiumis õppimine käia üle jõu, mis kitsendab märgatavalt haridusvalikuid.

Põhikoolilõpetajatelt nõutakse B1 keeletaset, mis tähendab, et kõneleja mõistab sageli kasutatavaid väljendeid, tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, oskab lihtsate lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi, kirjutab Põhjarannik.

Vähemalt sellisel tasemel oskab põhikooli lõpuks eesti keelt 67 protsenti vene emakeelega õpilastest. Ida-Virumaal on see protsent Eesti keskmisest madalam − 57.

Haridus- ja teadusministeerium peab seda üheks Eesti hariduse kitsaskohaks, sest “põhikooli lõpuks saavutatav eesti keele oskuse tase on oluline tegur noore edasise haridustee ning hilisemate karjäärivõimaluste kujunemisel”, märkis ministeeriumi analüütik, eesti keele oskuse analüüsi autor Rena Selliov.

Tema hinnangul on vaja täiendavalt toetada neid vene õppekeelega põhikoole, kus eesti keeles saavutavad B1 taseme vähem kui pooled lõpetajatest. Eelmisel aastal oli Ida-Virumaal selliseid koole 12 ehk ligi pooled.