Ühte kohta jättis harrastusmesinik Aavo Elm vaid tühjad või lammutatud tarud, aga tema ukrainlasest naabri juures on veel töökorras tarusid.

“Mul jäi üheksast tarust kahele elu sisse, aga ukrainlasest naabrimehel üheteistkümnest tarust kolmele,” rääkis Elm Maalehele.

“Naabrimees Volodja ise nägi pealt, kui loom esimesi tarusid maha lükkas. Ta on küll vanem mees, kuid tormas kohe karule kirvega kallale, karu pani lõikama. Mina ei oleks julgenud minna, aga tema tõstis taru püsti ja jäi valvama. Tuli põles, raadio väljas mängis. Karu tuli vastu hommikut tagasi. Siis ta läks Husqvarnaga ja jalutasid niimoodi vastakuti. Karu käis kahe käpa peal ja aegajalt möirgas. Avaldas protesti, kui ei lastud mesipuude kallale.”

Naabrimees rääkis Elmile, et karu oli üsna lahja, kolme-nelja aastane ega kartnud inimest sugugi. Kuna tema õunapuude kallal käis ka mullu karu, kes kiskus seal oksi maha ja lõhkus teisigi puid, siis on kahtlus, et tegemist on sama isendiga.

Sae ja muu lärmiga karu hirmutamine kestis igapäevaselt peaaegu kolm nädalat.

“Naine on naabrimehel Siberist pärit, see ka karu ei kartnud,” rääkis Elm. “Mees valvas õhtu poole ööd ja naine vastu hommikut. Husqvarna oli käes ja kui karu nägid, siis tõmbasid mootori käima. Vladimir viis nüüd sae remonti, sest läks suurest mängimisest rikki. Siis hakkas lihtsalt karule trummi lööma, peksis plekist kaant kirvepõhjaga. Ta oli ikka väga nördinud sellest, et öösel magada ei saanud, enne kui nüüd lõpuks loa said ja jahimehed välja ilmusid.”

Karu ilmus välja juba esimesel varitsusööl. Kogenud jahimees ei hakanud kohe triklile vajutama, ootas igaks juhuks ja selgus, et kohale oli tulnud hoopiski emakaru ühe pojaga.

Arvatavasti on pahategijaks hiljuti iseseisvat elu alustanud energiline noorkaru. Pärast eriloa saamist varitseb iga pave looma kaks-kolm jahimeest.

"Õiget karu oleme mitu korda näinud. Selles kohas, kus mesipuud töötavad, lasin ühe paugu ehmatamiseks õhku, sest oli hoopis ema ühe pojaga," rääkis Kiikla jahipiirkonna esimees Rein Kriisk.

Eelmise aasta juunis väljastati möödunud aasta ainus karu küttimise eriluba Valtu jahipiirkonna karule Rapla maakonnas. Enne jahihooaja algust seda nuhtlusisendit tabada ei õnnestunud.

„Erilube ikka väga lahkelt ei anta,“ ütles keskkonnaameti jahinduse spetsialist Margo Tannik. „Lisaks kahjustustele on selle karu puhul arvesse võetud ka ohtu inimeste turvalisusele, kuna loom on üsna julge ning inimesi ei karda.“

Selle aasta rüüstete põhjuseks peab Tannik pikka ja vinduvat kevadet, mille ajal polnud karudel võimalik loodusest piisavalt toidupoolist leida.

Keskkonnaameti andmetel on karukahjustusi olnud selle poole aasta jooksul olnud rohkem, kui kogu möödunul aastal kokku. Kogu eelmise aasta jooksul hävitasid karud 171 taru, aga selle aasta jooksul juba 218 taru. Samas oli üleelmisel aastal samuti rohkem kahjustusi. Kõige rohkem on karud sel aastal mesilasperesid hävitanud Lääne-Virumaal – 59, Järvamaal – 42 ja Valgamaal – 26 tükki.

Keskkonnaamet hüvitab hävinud tarud täies ulatuses ja mesila aia piiramise pooles ulatuses, kui see on nõuetekohaselt rajatud. „Neil mesinikel, kes on oma vara kaitsma hakanud, enamasti meie juurde enam asja ei ole. Ennetusmeetodid ikkagi toimivad,“ ütles keskkonnaameti jahinduse spetsialist Margo Tannik.

„Elektrikarjusega võid oma südant rahustada, et äkki karu ei tule, aga kasu sellest küll midagi ei ole,“ ütleb seepeale metsaaervalt seitse mesitaru karule kaotanud Aavo Elm.

11 aastat metsaservas tarusid hoidnud mees tänavu enam metsmett ei saa ning otsib ellu jäänud mesilasperedele uut kohta.