Maaleht kirjutas aasta tagasi, kuidas ühemehefirmad on hakanud Lätist–Leedust ostetud suhkrut Eestisse tooma, jättes siin käibemaksu maksmata. See võimaldas edasi müümisel hinda alandada.

Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonidirektor Kadri Lainas tunnistab, et nad on saanud odava suhkru pakkumisi.

“Meil on väga selge põhimõte – segase päritoluga toodet me ei võta,” lisab Lainas. “Sellised pakkumised tekitavad kohe küsimusi toote päritolu ja kvaliteedi teemal.”

Samas möönab Lainas, et soodsama hinnaga suhkur on ilmselgelt ka Eesti jaekaubanduses liikvel ja langetanud kogu suhkru hinda, sest tihedas konkurentsis ollakse valmis toodet isegi miinuskattega müüma.

Suhkru hind on mulluse suvega võrreldes tõepoolest langenud ja tänavusel moosihooajal sai seda kampaaniate puhul isegi mõni sent vähemaga kui euro eest.

Ka Rimi Eesti Foodi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats ütleb, et nad on märganud, kuidas turul on tehtud suhkrule väga atraktiivseid kampaaniad. “Aeg-ajalt pakutakse hinda, mis tundub tavapärast arvestades majanduslikult väga ebaratsionaalne,” tõdeb ta.

Rimil on kõigis kolmes Balti riigis üks suhkru hankija – Nordic Sugar. “Nende hind on püsinud stabiilsena ning ulmelisi allahindlusi teha ei võimalda,” lisab Bats.

Suhkruga hangeldajad on krabanud endale osa seniste maaletoojate leivakannikast.

“Meie müük on alates 2011. aasta kevadest väga palju langenud,” kinnitab ASi Antomin müügijuht Kalle Jaarman.

Samas selgub statistikaameti andmeid kõrvutades, et suhkru import oli tänavu esimesel poolaastal pea poole väiksem kui mullu samal ajal.

Jaarman arvab selle põhjuseks, et uued tegijad on jätnud imporditud kogused lihtsalt deklareerimata.

Petuskeem on lihtne: kelmid tõid lõunanaabrite juurest nullkäibemaksuga soetatud kauba Eestisse ning müüsid siin makse maksmata ja turuhinnast soodsamalt maha. Pärast kopsaka kasumi taskusse panemist lasti ettevõte pankrotti ja riigil tuli suu käibemaksust puhtaks pühkida.

“See on sama skeem, mis toimis ka kütusesektoris,” kommenteeris mullu sügisel Maalehe kirjelduse peale olukorda toonane maksu- ja tolliameti (MTA) avalike suhete juht Anne Osvet.

Nimesid veel ei öelda

Kui kütuseäris pandi seaduse muutmisega asjale piir, siis sama skeemi ülekandumist suhkruturule lubas amet mullu sügisel uurima asuda.

Nüüd teataski MTA, et nad jõudsid jälile kahele Tartus tegutsenud isikute grupile, kes müüsid osaühingute kaudu suurtele hulgimüügifirmadele suhkrut.

Praeguseks kogutud tõendite kohaselt müüdi tänavu aprillist juulini kokku ligi 3500 tonni suhkrut, millelt jäeti tasumata veidi üle 650 000 euro käibemaksu. See moodustab ametliku statistika järgi lausa poole neil kuudel Eestisse toodud suhkru kogusest.

“Praeguseks on eeluurimiskohtuniku loal vahistatud neli inimest, kokku on kahtlustatavana üle kuulatuid üheksa,” teatas MTA pressiesindaja Kaia-Liisa Kallas. Enamik neist on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude, sh kelmuste eest.

Ei maksuamet ega ka prokuratuur, kuhu asi jõudnud, ei avalikusta praegu kahtlustatavate nimesid. “Kuna nendes asjades on kohtueelne menetlus veel pooleli, ei ole võimalik juhtumeid lähemalt kommenteerida,” märgib Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina.

Menetlused on alustatud karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb maksude maksmisest kõrvalehoidumist suures ulatuses. Süüdimõistmisel saab kohus karistuseks määrata rahalise karistuse või karistada kuni kolmeaastase vangistusega.

Veel 2,9 mln eurot kahju?

Kuigi maksuamet taob suhkrukelmide kinninabimisest rääkides rusikatega vastu rinda, on see vaid osa tõenäolistest pettustest. Maalehele laekunud info kohaselt on kelmid tegutsenud juba eelmisest kevadest alates, seega on nad saanud seda segamatult teha aasta aega.

Laiendades maksuameti menetluse tulemusi ka varasemale ajale, võib ligi poolelt sel ajal Eestisse imporditud 31 000 tonnilt suhkrult olla käibemaks tasumata. See teeb hinnanguliselt 2,9 miljonit eurot! Jääb vaid maksuametile jõudu soovida.

Tarbijatele tähendas aga selline kelmus madalamat suhkru hinda ja väiksemat rahakoti paotamist.

Suhkrutootjad prognoosivad uuest saagist toodetu hindade langemist oktoobrikuust. Pakkumisi lubatakse septembri lõpupoole, kui ka tootmine juba reaalselt käima läheb.