Jah, kuumuse lõppu ei paista, on vaid veidi leebumist oodata 20. juuliks. Suurem osa praegusest ilmast on koha peal küpsenud, mis on ebatavaline, sest enamasti on ülekaalus importilmad.

Kui suvel püsib antitsüklon pikka aega Läänemere regioonis, soojeneb õhumass päikesekiirguse mõjul ajaga üles, sest suvised antitsüklonid on erinevalt talvistest valdavalt selge või vähese ja vahelduva pilvisusega ja kiirgus pääseb aluspinnale. Kiirgus soojendab esmalt aluspinda, see aga omakorda selle kohal olevat õhumassi, mis hakkab siis ajaga soojenema.

Eriti teravalt oli selline olukord paigas mais. Praegu on ülekaalus idavool, mistõttu lisaks koha peal küpsenud ilmale on osa õhumassi pärit Venemaalt ehk tegu on kontinentaalse polaarse õhumassiga. Selline õhumass on suviti enamasti kuiv ja tulikuum, kuid lõunapoolse madalrõhkkonna mõjul on niiskust rohkem ja esineb pikseid.

Kui pikalt ja kindlalt võib sellise suvekuuma tulekut ette näha?

Tavaliselt näitab mai kuumus seda, et suvel tuleb suurt kuuma veel, enamasti juulis ja veel augustiski. See on üldine seaduspärasus looduses (Ida-Euroopa kohta) - justkui teeb suvine tsirkulatsioon, mis kujuneb välja tavaliselt juuni lõpuks, peaproovi mais.

Ilmaprognoosis avalduvad kuumalaine tunnused enamasti 5-7 päeva enne saabumist, kuid mitte alati. Prognoosi peetakse usaldusväärseks 5. päevani, pärast seda langeb usaldusväärsuse näitaja reeglina alla 70%. Kuigi tehakse ka hooajaprognoose, ei ole need kuigi usaldusväärsed, eriti kui jutt konkreetsetest sündmustest. Isegi Marko Kaasiku kuulsas prognoosis ei osatud kuumust ette näha (vaata siit 2. juuli prognoosi).

Kas nädalavahetusel Pärnumaal sadanud rahe, hulk vihma ja äikest käib tihti suvise kuumaga koos?

Äikeseks on vaja labiilset õhumassi ja veel mitmeid lisategureid. Mida soojem on õhumass, seda rohkem võib selles niiskust olla ja niiskus on oluline labiilsuse allikas. Lisaks tähendab rohkem soojust ja niiskust ka rohkem energiat (labiilsusenergia näitaja CAPE on siis kõrgem), mida on äikeseks ja tugevaks sajuks vaja.

Muidugi on äikest ka talvel ja äikesega seotud pilved on suures osas miinuskraadides, aga rohkem energiat on ikka soojas ja niiskes õhumassis - sellest siis tugevamad äikesed ja sajud just suvel. Samas soe õhumass võib kuiv olla - isegi kui see on labiilne ja tekivad tõusvad õhuvoolud, ei ole kuivas õhus niiskust, mis kondenseeruks ja pilvi ei pruugigi tekkida.

Teinekord on niiskust ja soojust väga palju, kuid esineb laskumisinversioon - CIN (capping inversion), mis takistab konvektsiooni arengut ja ilm võibki jääda päikeseliseks (kui selline inversioonikiht laguneb või nõrgeneb, võib tekkida plahvatuslik konvektsioon). Seega nii ja naa - midagi tavatut ei ole selles, samas äike on tavaline ka merelises polaarses õhumassis, mis saabub meile Atlandi ookeanilt ja on jahe (õhutemp. enamasti kuni 20°C).

Mis asjaolud teevad suvise rahe ja äikese nii lühiajaliseks ja intensiivseks?

Kui äike on kujunenud vaid ühes võimsas pilverüngas või -sambas, on tegemist vaid ühe elemendiga, mida nimetatakse lihtrünksajupilveks. Sel juhul pole atmosfääris märgatavat tuulenihet ja rünksajupilved ei pruugi organiseeruda, vaid võivad jääda üksikuteks. Lihtrünksajupilv on tavaliselt väikese ulatusega ja äike kestab nendes lühikest aega – kuni tund.

Vaid ühest pilveelemendist koosnevaid rünksajupilvi tekib harva, tavaliselt näiteks termilise konvektsiooni korral ühe ja sama õhumassi sees. Need on harva ohtlikud, ent kui õhumass on energiarikas, võivad rünksajupilved siiski põhjustada lühiajalise pagi või paduvihma ning vahel võib tekkida isegi nõrk tornaado. Põhiline oht selle äikeseliigi puhul on välgutabamus.

Juulikuu Horisondis on ilmumas lugu "Ohtlik äike". Kuna juuli on Eestis suvesüda ja reeglina kõige äikeselisem kuu, siis räägib artikkel äikesest ja selle mõjust inimestele. Uuritakse lähemalt „leebete“ ja „kurjade“ äikeste olemust, et paremini mõista nende põhjustatud traumade ja surmade tagamaid.