Ilmateadlane Jüri Kamenik selgitab pilvede võimalikku süüd pimeda sügise tekitamisel

 (6)

Ilmateadlane Jüri Kamenik selgitab pilvede võimalikku süüd pimeda sügise tekitamisel
Pime olemine torm Ophelia ajal.Foto: Andres Putting

Õues tundus hämar – terve oktoobri, seejärel terve novembri. Tahaks kedagi süüdistada, et rahu saada. Ei raatsi samas kogu viha puuduva päikese peale valada – tema põleb niigi nagu suudab.

Vahest võib lisaks maa ja päikese vahelisele kehvale nurgale süüdistada ligi tikkuvaid pilvekesi? Uurime pilve-ilma-atmosfääriteadlaselt Jüri Kamenikult.

On tänavune sügis hämaram olnud – või on nii, et iga sügis paistab hämar eelkõige psühholoogilistel põhjustel?

Nii ja naa. Eks soojadel ja sajustel sügistel on pilves ilmu rohkem – vähem valgust, lisaks kihtsajupilvede rohkus. Ka lund ju pole olnud, mis teeks ilma heledamaks. See kõik ju on praeguse sügise kohta kehtinud.

Sügisele eelneb valgusküllane kevad ja suvi, nii et meil on kontrast ja võrdlusmoment, mis kuulub psühholoogia poolele. Siiski Eesti laiusel ju ongi aastaaegade vahel väga suur erinevus valguse osas, mis on jälle objektiivsem põhjus. Vähe valgust, suurem tõenäosus madalaks meeleoluks – see omakorda paneb meid tundma ja tajuma sügist pimedana.

Mis teeb olemise maa peal pimedaks? Päikest on praegu vähe, selge see, aga kahtlemata on asi ka pilvedega seotud. Millistega?

Jah, pilved mõjuvad tumendavalt eriti siis, kui päike on madalal. Näiteks novembris ja detsembris on päikeseketas ka keskpäeval väga madalal. Väikese valguse langemisnurgaga läbib valgus siis pilvedes pikema teekonna ning jõuab rohkem neelduda, hajuda ja peegelduda.

Seotud lood:

Loomulikult, mida paksem ja tihedam on pilv, seda hämaram. Kõige paksemad ja tihedamad on rünksajupilved (paksus üle 5 km, veesisaldus 2...8 g/m3), kuid nad ei kata tavaliselt väga suurt maa-ala. Teisele kohale jäävad kihtsajupilved, mis katavad suurt maa-ala ja nende paksus on enamasti 2-7 km, veesisaldus 1...3 g/m3.

Inversioonikiht (maapinnast kõrgemal olev soojem kiht, mille alla tekivad tihti udu või pilved) on vist üks oluline märksõna. Tekivad ehk madalad pilved ja on pimedam.

Nii ja naa, sest see seos pole selge ja otsene. Tooksin välja kaks aspekti. Esiteks, inversioonikiht on kõige sagedasem hilissügisel ja talvel, sest jahtumine on siis ülekaalus ja kuna valgust on niigi vähe, mõjuvad inversioonikihiga seotud pilved (enamasti kiht- ja kihtrünkpilved) hämardavalt. Teiseks, inversioonikiht on kindlasti olemas näiteks sooja frondi korral, aga kihtsajupilved ongi kõige tavalisemad just soojal frondil.

Kuidas sellised madalad pilved tekivad ja kas rohkem kindlatel aastaaegadel?

Madalad on kiht- ja kihtrünkpilved, mis on inversioonikihi tüüpilisemad kaaslased. Nad tekivad mingisuguse jahtumisprotsessi tagajärjel: näiteks öösel või hilissügisel on maa jahtumine ülekaalus ja jahtub ka selle kohal olev õhk. Kui õhutemperatuur langeb kastepunktini, siis on suhteline õhuniiskus 100% ja õhus leiduv veeaur kondenseerub näiteks pilvedeks. Kuna õhk on halb soojusjuht ja ka segunemine pole näiteks vaikse ilmaga suur, tekib ka inversioonikiht – maa lähedal külmem, kõrgemal soojem.

Seega tavalisemad on madalad pilved öösiti ja sügisel-talvel, kui jahtumine on ülekaalus.

Kuidas tänavune sügis pilvede poole vaadates eristunud on?

Kihtsajupilvi on vast märksa rohkem olnud kui muidu (sajune sügis) ja muidugi 17. oktoobri erakordsed olud, sealhulgas pilvede osas.

Mis siis toimus?

17. oktoobri erakordse päevase pimeduse tõid 3 asjaolu: orkaan Ophelia kaasatoodud Sahara tolm, Portugali metsapõlengu suits ja rünksajupilved.

Tugevas edelavoolus (jugavool) jõudis Eesti kohale õhumass, mis tõi siia Ophelia poolt atmosfääri paisatud Sahara kõrbete tolmu ja Portugali metsapõlengute suitsu ja tahma. Pärast keskpäeva saabusid Eestisse ja lõpuks ka Alatskivile madalad pilved, mis tõid kaasa erakordse hämaruse ja pimeduse.

Hakkas sadama vihma, millele järgnes hilise aja kohta väga tugev äike, mis sai alguse Läänemerelt, liikudes Loode-Eestisse ja hiljem üle Kesk-Eesti Peipsi äärde. Teine osa äikesefrondist liikus mööda põhjarannikut Kirde-Eesti poole. Tugeva äikesega kaasnes Alatskivil vihm, hooti paduvihm. Inimeste jutu järgi oli vesi must ja vahutas. Õhus oli tunda metsapõlengute suitsulõhna.

Ophelia tõi kaasa ka erakordse soojuse. 15. oktoober oli rekordiline Heltermaale, kus mõõdeti 14,9 °C. 16. oktoobri uued sooja rekordid said Helteremaa (15,9 °C), Lääne-Nigula (14,9 °C), Ristna (14,7 °C) ja Roomassaare (14,4 °C).

Aitäh! Võime natuke pilvi süüdistada küll.

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare