Imavere saeveski jätab naabrist konkurendi saepuruta
Alles viimasel ajal ka puidu-graanulite tootmisele keskenduv Stora Enso kontsern teatas septembri lõpul, et ehitab oma graanulitehase nüüd ka Eestisse. 100 000tonnise aastavõimsusega tehas on plaanis rajada kontsernile kuuluva Imavere saeveski juurde.
Ehitus algab tänavu neljandas kvartalis ja peaks valmima järgmise aasta lõpul. Toodangu tarbijat näeb Stora Enso, kellel on juba neli graanulitehast Rootsis ja Venemaal, Skandinaavia turul.
Ühtlasi teatas kontsern, et plaanitav Imavere graanulitehas ei vaja kildugi väljastpoolt ostetavat toorainet, vaid kasutab oma saeveski ja saematerjali järelvääristamise tootmisjääke.
Graanulite tootmiseks kasutatakse eelkõige saepuru ja höövlilaastusid.
Konkurent kõrval
Seni on Imavere tootmisjääke kasutanud sealsamas kõrval tegutsev AS Graanul Invest, kes on oma mitme tehasega Baltimaade suurim graanulitootja. Firma tootmisvõimsus kõikide, ka Lätis ja Leedus asuvate tehaste peale kokku on aastas 500 000 tonni. Imaveres toodetakse 2009. aasta andmeil 140 000 tonni graanuleid.
Stora Enso Imavere graanuliinvesteeringu projektijuht Siim Liblik ütles, et järk-järgult hakkab Stora Enso oma tootmisjääke nüüd ise kasutama ja selle võrra vähendatakse müüki Graanul Investile.
Seda, kuidas Graanul Invest lahendab uues olukorras tooraineküsimuse, firma tegevjuht Raul Kirjanen ei avalda. Samas märkis ta, et Stora Enso plaan ei tulnud Graanul Investile
ootamatusena, vaid see on teada juba umbes pool aastat.
Pärast Stora Enso teadet oma tehase ehitamisest on Kirjanen ajakirjanduses öelnud, et turu poolest ei hakata Storaga konkureerima, kuna Graanul Investi põhiturg pole Skandinaavias, vaid Kesk-Euroopas.
“Kindlasti on Graanul Investi suurusel ettevõttel Stora Enso suuruse kontserniga raske konkureerida, kuid teeme oma parima,” ütles Raul Kirjanen Maalehele.
Üldisemalt sidus Raul Kirjanen Graanul Investi tuleviku Eesti turuga, siinse energiapoliitikaga ja ka väikeste graanuliküttel kombijaamadega. “Eks suur osa meie strateegiast ole seotud sellega, et loodame graanulite koduturu kasvu,” nentis ta otsesele tooraineküsimusele vastamata jättes.
Firma on Eestis graanulkütet järjekindlalt propageerinud, olles ise samas sunnitud nentima, et võrreldes välisturuga, kasutab Eesti turg siin toodetavast graanulikogusest vaid kaduvväikese osa.
Muutused ees
Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner, kes on eksperdina osalenud mitmes puiduenergiaettevõtmises, nentis Imaveres tekkinud olukorda kommenteerides, et eelkõige näib see jõukatsumisena.
Ta arutles, et Stora Enso seisukohalt on muidugi õige kasutada oma ressurssi ise. Samas pole Hepneri sõnul tõesti ka Graanul Investi seis nii halb, kui kõrvalt vaadates tundub.
Oma ütlemist põhjendas ta tohutu puiduressursikogusega, mis Eesti metsas on olemas. Näiteks ootab raiumist vähemalt kaks miljonit tihumeetrit lepapuitu, mida praegu keegi ei kasuta.
“Iga töötleja tahab saada oma toodangu jaoks sisse ostetavat tooret võimalikult odavalt, ja saepurust on graanulit kõige lihtsam toota, aga seda on võimalik toota ka ümarmetsamaterjalist,” rääkis Hepner.
