“Tulge, lähme kelgutama!” hõikab Valgamaa Lüllemäe kooli kolmandas klassis käiv Uku Freiberg sõpradele ja koos suundutakse koolimaja kõrvale mäele. Sealne järsem nõlv võtab peale vaadates kõhust õõnsaks, kuid julgemad mürsikud tuhisevad sealt lumelaudadel mängleva kergusega alla.

Praegu tuleb, laud seljas, mäest üles ronida, kuid kui plaanid teoks saavad ja fondidest õnnestub toetust taotleda, peaks mõne aja pärast töötama Lüllemäel tõstuk.

“Koole, kus üle tee on selline suusamägi ja suusarajad, ei ole palju,” tõdeb direktor Tiit Lepp. “Vahel lähevad lapsed vahetunnis lumelauaga mäele ega kuule koolikella, nii et pidime mitmel korral lauad luku taha panema.”

Koolimaja uksest sisse astudes jääb silma suur hulk suuski, lumelaudu ning kelke. Kehalise kasvatuse tundides läheb see varustus käiku.

Välisukse juures alanud elurõõmus energia valitseb kogu koolis. “Kool on kodule lähedal, siin on vähe lapsi ja õpetajad on normaalsed, ei kurjusta,” loetleb kümneaastane Uku Freiberg üles kooli plusse, võttes kõik kokku lausega: “See on mõnus maakool.” Uku ema Lilian Freibergi sõnul on sealne elu justkui Bullerbys.

Veel mõni aasta tagasi olid Läti piiri äärses Karula vallas asuva Lüllemäe põhikooli kohal tumedad pilved. Õpilaste arv kahanes tohutu kiirusega ja üheksas klass jäi üldse tühjaks, sest vanemad kartsid, et selle kooli lõpetajatel on raske gümnaasiumi pääseda.

Kool nagu emapuu

Tiit Lepp kolis Tartust Lüllemäe kanti üheksa aastat tagasi. “Tahtsin linnast ära, et oleks künklik maastik, et naaber ei vaataks, mida ma söön, ning et kool ja kauplus oleks lähedal,” räägib mees. Vabakutselise kujundaja ja fotograafi töö võimaldas maal elada.

Selleks et koolile uus hingamine sisse puhuda, asus Lepp kolm aastat tagasi direktori kohale. “Ma ei tulnud Tartust ära selleks, et last linna kooli vedama hakata,” toob ta lihtsa põhjenduse.

Lepale on olnud toeks Lüllemäe kokkuhoidvad lapsevanemad. “Tegusate inimeste hulk on meil üle keskmise,” hindab Lilian Freiberg, kes on kooli hoolekogu esimees. “Kool on nagu emapuu – kui selle maha raiud, siis oled hävitanud kõik. Mugavam on süüdistada valda ja keda tahes, kui et ise käed külge lüüa.”

Esimene mure oli kvalifikatsioonile vastavate õpetajate leidmine. Enamik pedagooge olid eakad, neid saadeti igal kevadel pidulikult pensionile. Augusti viimasel nädalal käis aga direktor tavaliselt, lilleõis näpus, ukse taga palumas, et õpetajad veel üheks aastaks tagasi tuleksid.

Nüüd tuli 13 õpetajast üheksa asemele leida uued. Väljakuulutatud konkursi vastu oli ootamatult suur huvi ja inglise keele õpetajaks valiti lausa Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit noormees. Kõik kohad said täidetud, kusjuures suur hulk uusi õpetajaid polnud seda tööd varem päevagi teinud. Kes tuli otse koolipingist ja kes programmist “Noored kooli”.

Peale Aafrika noormehe, kes kolis pärast kaht aastat Lüllemäel oma kallima juurde Tallinna, on ülejäänud uued õpetajad kenasti alles. „Noored kooli“ raames tulnud eesti keele õpetaja kaalus pärast kaheaastase programmi lõppu mujale kolimist, kuid lapsed valisid ta kõige paremaks õpetajaks ja see kohustas jääma.

Haige laps tahab kooli

Enamik õpetajaid on noored, mis on ääremaad arvestades ebatavaline. Lapsed tahavad kooli minna. Lilian Freiberg räägib, kuidas poeg pidi külmetuse tõttu ühe päeva koolist puuduma, kuid järgmisel tahtis nii väga kooli minna, et käis vanemate eest köha varjamiseks ukse taga köhimas.

Ka ligi 35 aastat koolibussijuhi ametit pidanud Rein Lillmann tõdeb, et viimastel aastatel on lapsed hoolikamad ja enam ei pea hommikuti nii tihti tühjast teeotsast unimütsidele helistama. Et bussijuht helistab lapsele, kes ei ole teeotsas, on tema sõnul iseenesestmõistetav. Varem tuli mõnda last tuppa äratama minna.

Maakoolide puhul täiesti ebatavalisel kombel on õpilaste arv kolme viimase aasta jooksul kasvanud 43 pealt 68-le ja järgmisel sügisel peaks 70 piir täis saama.

Sellel on kaks põhjust. Esiteks on paljud kohalikud vanemad, kes sõidutasid oma lapsi mujale kooli, nad Lüllemäele tagasi toonud. Teiseks on viimase kümmekonna aastaga kolinud sinnakanti palju noori peresid, kellel rohkesti järeltulijaid.

Järsult kasvanud õpilaste arv toob aga kaasa ka tragikoomilisi olukordi. Kas või eelmine jõulupidu, mis oli tõeline kannatlikkuse proov, kestes kaks ja pool tundi. Kõik lapsed ja õpetajad tahtsid ju esineda ning oma oskusi näidata.

Õpilaste elu on huvitav. Neljas esimeses klassis on tunniplaanis rahvatants, kus kõik pannakse tantsima. Pärast tundide lõppu ja enne koolibussi saabumist saab aga osaleda loodus-, käsitöö-, puutöö-, draama-, võru keele ja pilliõppe ringis. Lisaks suusatada-kelgutada ning soovi korral kas või malet mängida. Viimane on eriti popp just esimese klassi poiste seas, kes tõid harrastuse kaasa lasteaiast.

Esimese klassi ainukestele tüdrukutele Eva Värnikule ja Mai Marleen Tsvetkov meeldib aga enne koolibussi tulekut raamatukogus joonistada.

Eva käib ka kultuurimajas kunstiringis ja Maimarleen rivitantsu trennis. Nende arvates on Lüllemäe koolis tore käia, sest seal on vahvad õpetajad ning palju sõpru.

Suure laste arvuga kaasnevad omad mured.

Näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ette võetud igakevadise kolmepäevase kogu kooli matka tarvis jääb nüüd üks buss väikeseks. Kuna liitklasse ei ole, on puudu ka klassiruumidest.

Eraldi teema on õpetajate palgaraha. “Seadus ütleb, et võid teha liitklassi, aga raha jagamisel arvestatakse, et pead tegema,” selgitab direktor Lepp. Liitklassi saab moodustada, kui kahe klassi peale on kuni 16 õpilast.

Seni on suudetud hoida klassid lahus. Riik arvestab koolile 7,5 õpetaja ametikohta ning omavalitsus lisab 3,2 koha palgaraha juurde.

“Pearahasüsteem sellisel kujul pole maakoolide puhul jätkusuutlik,” hindab Tiit Lepp. Kui on soov, et maal koolid säiliksid, peaks riik sellesse rohkem panustama. Praegu tagatakse õpetajate palgaraha ja koolilõuna toiduainete maksumus, kokkade palgad tuleb koolil endal leida.

Investeeringuteks on ette nähtud vaid 1500 eurot, millest on ilmselgelt vähe. Koolimaja katusevahetusest on räägitud juba 17 aastat, kuid vald ütleb, et selleks pole raha. Suur unistus on aga maja ühele tiivale teise korruse peale ehitamine.

“Maakoolide sulgemise üks põhjus on see, et riik pole haldusreformiga 20 aasta tegelnud,” analüüsib direktor. “Teiseks on selle taga kogukond, kes ei ole suutnud omavahel kokku leppida, nii et süsteem hävitab ennast altpoolt ise.”

Lisaks keskvalitsusele peaks omavalitsus kohaliku kooli heaks rohkem panustama, leiab Lilian Freiberg. Eriti kui on toetav kogukond,.

“Kui hakkad bussijuhiks, et lapsi 40−50 kilomeetri kaugusele vedada, kaotab maal elamine oma mõtte,” toob ta välja kooli kadumise tagajärje.

Lapsevanem Tiit Lepp hakkas koolipapaks. Foto: Raivo Tasso



KOMMENTAAR

Rain Ruusa

Karula vallavanem

Sellest, kui koolis õpilaste arv kasvab, saab ainult rõõmu tunda.

Viimased kaks aastat on koolil hästi läinud. Siia on kolinud noori peresid, kellel on rohkesti lapsi. Osa lapsi, kes olid vahepeal Valga linna kooli pandud, on tagasi toodud.

Samas käib pea 20 meie valla last ka praegu Valgas koolis.

Sünde vaadates võib arvata, et mõne aasta pärast algab langus ja koolis jääb lapsi taas vähemaks.

Mis kooli toetamisse puutub, siis eks me taha rohkem toetada, aga sissetulekud ei võimalda seda. Vallal on peale kooli ka teisi asutusi ülal pidada.

Oleme väike vald, alla tuhande inimese.

Küll kooli katus saab ka remonditud, ega ta remontimata jää.


Lüllemäe

- Lüllemäe asub Valgamaal Karula vallas.

- Vald piirneb Lätiga.

- Viimase rahvaloenduse andmetel oli vallas 902 elanikku.