Importköögivili pressib Eesti tomatid-õunad välja
"Oleme narris olukorras - inimene on hakanud järjest rohkem puu- ja köögivilja sööma, kodumaist köögivilja aga juurde ei tule, sest kahjumis väiketootjad lõpetavad tegevuse," laiutas käsi Eesti Aiandusliidu juhatuse esimees ja Sagro juhataja Kalle Reiter. "Nii on meie turuväravad importtoodetele laialt valla."
Teisipäeval aiandusliidu 20. aastapäeva peol ettekande teinud Reiter hoiatas, et aiandus võib Eestis välja surra, kui seda riiklikult toetama ei hakata. Teiste riikide köögiviljakasvatajad saavad oma riigilt toetusi.
"See on Euroopa Liidu sisene ebavõrdne konkurents, mis tapab meie aianduse: tootjate arv väheneb, pinnad vähenevad, aga importtoodete osakaal muudkui suureneb," kritiseeris Reiter.
Eesti aednikud tükeldavad Poola köögivilja
Köögivilja veeti eelmisel aastal Eestisse üle 31 tuhande tonni, küll Hollandist, Leedust, Hispaaniast, Poolast ja mujalt, samas kui Eestis toodeti 61,1 tuhat tonni köögivilja.
"Kõige enam on sisse toodud tomatit, üle 11 tuhande tonni, nii et Eesti tomati osa on koduturul vaid 15%. Näiteks Soomes on oma tomati osa 64%," märkis Kalle Reiter, kes Eesti suurima tomatikasvatajana selgitas, et nii polevat tal mõtetki enam tomatikasvatusega jätkata. "Ja Eesti rahvas võib unustada hea kodumaise tomati maitse."
2004. aastal kasvatati köögivilja Eestis 3,5 tuhandel hektaril, kuid 2008. aastaks oli kasvupind vähenenud juba enam kui tuhande hektari võrra. Samas on tootlikkus kasvanud, nii et köögivilja aastane kogutoodang on enam-vähem sama mis neli aastat tagasi.
Reiteri sõnul on praegu kõige kasulikum hoopis köögivilja töötlemine, Sagro toodab päevas umbes paarkümmend tonni köögiviljasegusid.
"Praegu panen põhirõhu köögivilja tükeldamisele, keetmisele ja pakkimisele, sest kui riik ei toeta, siis ei suuda köögiviljakasvataja enam põllu peal nii palju töötada. Lihtsam ja odavam on ise köögivilja sisse osta," rääkis Kalle Reiter, tuues näiteks, et köögiviljakasvataja saab oma väikeste põldude kohta sada korda vähem pindalatoetusi kui rapsi- või teraviljakasvataja. "Mina sain mullu ainult 120 tuhat krooni Euroopa Liidu toetust, samas kui paljudele põllumeestele maksti kümneid miljoneid."
Ka Harjumaal tegutsev suurim avamaajuurvilja kasvataja Kadarbiku talu valmistab viimasel ajal üha rohkem köögiviljasegusid ehk smuutisid, osa neist imporditud toormest.
Puuviljakasvatajad loobuvad
"Mina enam musta sõstart ei kasvata. Hävitasime istanduse, sest see ei tasunud ära, kui pidin korjajale maksma 10 krooni kilost ja ise müüsin 12 krooni kilost," rääkis väiketalunik Harri Kilk Harjumaalt, miks ta marjakasvatusega lõpetas. Nüüd kasvatab peremees kartuleid ja kuigipalju ka maasikaid.
Aiandusliidu tegevjuht Valdur Miller selgitas, et kui aastaid tagasi pääsesid meie marjakasvatajad Soome turule ning Soome firmad sõlmisid tootjatega püsilepinguid maasika ja vaarika kasvatamiseks, siis nüüd on soomlased Eesti marjadest loobunud. Nad eelistavad maasikaid ise kasvatada või osta neid pigem Poolast, kus marjad valmivad varem ja neid saab osta korraga suuremas koguses.
"Aednike elu läheb järjest keerulisemaks, sest kõigilt nõutakse suuri tootmismahtusid. Kui tootjal ei ole aastaringselt pakkuda suures koguses aedvilja, siis kauplused lihtsalt ei võta nende kaupa," rõhutas Miller. Tema sõnul oleks aednikel hädasti vaja ühineda ühistuteks, et koos kaupa turustada.
Kõige suurema hoobi ongi praegu saanud just kodumaine puuvilja- ja marjakasvatus. Kasvupinnad on vähenenud nelja aastaga peaaegu poole võrra, sest tarbijad eelistavad mandariine, apelsine, viinamarju ja odavaid Poola õunu.
Kui 2004. aastal kasvatati Eestis puuvilju ja marju 15,7 tuhandel hektaril, siis 2008. aastal vaid 8,2 tuhandel hektaril. Kokku toodeti puuvilju ja marju mullu 5,9 tuhat tonni, aga imporditi ligi 50 tuhat tonni.
Valdavaks on meie aedades õunapuud, marjaaedades on esikohal maasikas ja must sõstar.
Samas on suurenenud huvi astelpaju, mustika ja jõhvika kasvatamise vastu.
Ka seenekasvatus on minimaalne. Kuigipalju austerservikute kasvatajaid siiski on, näiteks firma Eco Seen.
Samal ajal laieneb iga aastaga metsaseente korjamine ja kokkuost.
"Aiandus pole meie prioriteet number üks, vaid number neli," nentis ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes lubas nüüd aednikele enam tähelepanu pöörata ja rõhutas, et väiksemad tootjad peaksid koonduma ühistutesse.
Siis pääseksid nad ligi ka Euroopa Liidu ühistegevustoetustele.
"Ei maksa liiga vaimustuda import-köögi- ja puuviljast, sest kui kodumaine toodang saab otsa, ootab ees märgatav hinnatõus," hoiatas aiandusliidu esimees Kalle Reiter.
Aednike 20 tegevusaastat
- Eesti Aiandusliit loodi 9. veebruaril 1989 vastukaaluks riiklikule käsumajandusele, mis surus aednikke riiklikku tootmiskoondisse.
- Liidu algatasid Tallinna aiandussovhoosi direktor Hugo Leinemann, Lahmuse sovhoosi direktor Johannes Võlumäe ja Tõrva sovhoosi direktor Hillar Meltsa.
- Asutajaliikmeid oli 11: Saue näidissovhoos, Tallinna aiandussovhoos; Vaida, Ääsmäe, Jüri, Lahmuse, Tõrva ja Kullaaru sovhoos; Pirita lillekasvatuse näidissovhoos, aianduse konstrueerimise ja tehnoloogia büroo ning Õisu sovhoostehnikum.
- Praegu on liidul 62 liiget.
- Koostööd tehakse Soome, Saksamaa, Rootsi, Taani, Hollandi jt riikide liitudega.
- Aiandusliit on välja töötanud aiandusstandardid ning kvaliteedi- ja kodumaisusmärgi "Eestis kasvatatud".
Tänu teenekatele aednikele
- Aiandusliidu 20. aastapäeva puhul tänati mälestusmeenega - graveeringuga vaasiga - teenekaid aiandustegelasi. Tunnustuse pälvisid liidu asutajad Kalle Reiter, Ants Promet, Mihkel Sims, Hillar Meltsa ja Kalev Leipalu.
- Eesti-Soome aednike ühistöö edendamise eest tunnustas Soome Aiandusliit kauaaegset Eesti Aiandusliidu tegevjuhti Valdur Millerit eelmise aasta lõpul kuldse teenetemärgiga.
- Põllumajandusministeeriumi aukirja pälvis kogu Eesti Aiandusliit.
Allikas: Eesti Aiandusliit
| Köögi- ja puuviljapinnad vähenevad | ||
| 2004 | 2008 | |
| Köögivilja kasvupind | 3500 ha | 2400 ha |
| Köögiviljatoodang | 53 600 t | 61 100 t |
| Imporditud köögivili | 31 400 t | |
| Puuvilja-marjaaedade kasvupind | 15 700 ha | 8200 ha |
| Puuvilja-marjaaedade toodang | 8200 t | 5900 t |
| Imporditud puuviljad-marjad | 50 000 t | |
| Kartuli kasvupind | 16 100 ha | 8700 ha |
| Kartulitoodang | 166 500 t | 125 400 t |
| Allikas: Eesti Aiandusliit | ||
