Tartu Ülikooli lõpetas Janno Reiljan tollal uudsel ja innovaatilisel majandusküberneetika erialal 1975. aastal cum laude. Ta täiendas ennast Moskva Riiklikus Ülikoolis aspirantuuris, kaitstes 1980. aastal majanduses teaduste kandidaadi kraadi. 1991. aastal, pärast enesetäiendamist Saksamaa ülikoolides kaitses ta doktorikraadi. Saksamaa ülikoolides täiendas Reiljan ennast edaspidigi ning oli seal ka külalisõppejõuks.

Tartu Ülikooli Majandusteaduskond hindab oma järelehüüdes professor Reiljani panust kõrgelt teaduskonna uuendaja, ülesehitaja ja dekaanina Eesti taasiseseisvumise aastatel, seejärel välismajandusprofessorina, värvikalt nõudliku õppejõu ja teadustööde juhendajana kuni emeriteerumiseni 2016. aastal.

Hinnatud teadlase ja välismajandusprofessorina nõustas Janno Reiljan Tiit Vähi ja Mart Siimanni valitsusi. Näiteks Eesti elektrijaamade ja põlevkivi erastamise ärahoidmisel olid tema üheksakümnendate aastate argumendid ja teadusanalüüs 2001. aastalgi olulise tähtsusega 163 tuhande protestiallkirja kõrval.

Aktiivsesse poliitikasse astus Janno Reiljan Rahvaliidu koosseisus 1999. aasta valimiste järel Riigikogu liikmena. Seal osales ta kahes koosseisus majandus-, välis- ja Euroopa Liidu asjade komisjonis ning oli valitud-delegeeritud Riigikogu poolt Euroopa Parlamenti enne EP korralisi valimisi 2006. aastal. Fraktsiooni aseesimehena kuulus Reiljan 2003.-2004. a ka valitsusliidu nõukogu koosseisu. Mõistagi oli professor Reiljan Rahvaliidu programmi majandus-, maksu-, eelarve- ja sotsiaalpoliitika mentor ning erakonna delegatsiooni liige koalitsiooniläbirääkimistel nii Juhan Partsi kui Andrus Ansipi valitsuste moodustamiseks.

Riigikogus ja tipp-poliitikas aastakümnete jooksul osalenud ning sealset vaimsust kergitanud teadlaste hulgas on professor Reiljan olnud üks kaalukamaid ja värvikamaid - oma võimsa eruditsiooni, maapoisi turjakuse ja otsekohesuse ning rumalusele ja silmakirjalikkusele kohati tormilise reageerimisega. Kolleegide ja paljuski õpilastena imetlesime tihti professori kiirust ja põhjalikkust keerukate-mahukate tekstide omandamisel ja mõtestamisel – vaatamata tema ülikangetele prillidele. Kahjuks mitte alati ei jäänud parlamendidebattides peale professori põhjalikult ettevalmistatud ettekanded ja teadmised, vaid oponentide arvamised ja poliittehnoloogia.

Majandusteadlasena on professor Reiljan olnud Eesti tipp-poliitikas üks vähestest professionaalidest nii Eesti kui Euroopa Liidu majanduse ja eelarve, rahandus- ja panganduspoliitika ning ühise põllumajandus- ja maaelupoliitika tundjana. Arvajaid-lobisejaid-bakalaureusi on parlamendis küllaga, professoreid ja teadjaid napib. Elukaugete erakonnapoliitiliste arengukavade ja projektide puhul rõhutas Reiljan ühe oma Saksamaa mentorprofessori printsiipi: mistahes keerukat või ka riukalikku teoreetilist konstruktsiooni on alati arukas enne rakendamist hinnata n-ö talupojatarkusega.

Kõik, mis inimlik, oli Jannole omane. Oma abieludes kasvatas ta koos abikaasadega kolm lastki tublideks teadlasteks. Saunaskäimises kuulus ta Riigikogu tippude hulka, seltskonnas oli tavapäraselt terase tujutõstjana liidrirollis. Tubli toit koos mõõduka tuliveega sobis professorile suurepäraselt, kepikõndi harrastas ta elu lõpuni.
Janno Reiljani sügavad jäljed teadlase ja õppejõuna, poliitiku ja targa inimesena ei kustu!

Endised kolleegid Riigikogu IX ja X koosseisu Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonist ja erakonnast

Jaga
Kommentaarid